Asukohast sõltub paljuski kinnisvara väärtus, mis muutub oluliseks siis, kui kodu soetamist soovitakse finantseerida panga abil. Coop Panga kinnisvara tagatisel laenude äriliini juht Karin Ossipova toob välja olulisema info, mida peaks teadma siis, kui kodulaenuga soovitakse osta, ehitada või renoveerida maamaja.
1. Maal on kõrgem omafinantseeringu nõue
Tallinnas, Tartus, Pärnus või nende lähistel võib heas korras kinnisvara ostuks saada pangalaenu kuni 85 protsendi kinnisvara ostuhinna ulatuses. Maapiirkondades, näiteks Valga- või Jõgevamaal, on kinnisvara hind küll soodsam, aga omafinantseering peab olema kõrgem – kuni 30 protsenti.
Ostja jaoks mängivad maakodu ostuotsuse tegemisel rolli enamasti emotsionaalsed argumendid, nagu värske õhk ja loodussõbralik keskkond. Pangad aga hindavad kinnisvara väärtust ratsionaalsemalt, võttes arvesse likviidsust ehk seda, mis hinnaga on võimalik vajadusel vara edasi müüa. Kuna maapiirkondades on nõudlus madalam, siis kehtib pankades reegel – mida kaugemal keskusest, seda kõrgem peab olema omafinantseeringu osakaal.
2. Kredexi käendust saab taotleda nii maal kui linnas
Kredexi käendusega finantseeritakse kuni 90 protsenti vara ostuhinnast ja seda nii linnas kui maal, mis tähendab, et ostja omafinantseering võib jääda vaid 10 protsendi juurde. Maakodu puhul ei soovi mõned pangad Kredexi käendust kasutada, kuid välistatud see pole ja kui laenutaotleja kuulub Kredexi sihtrühma, siis tasub seda võimalust kindlasti uurida.
3. Renoveerimine ei pruugi maal ära tasuda
Linnakodude järele on vajadus suurem ja see kujundab ka kinnisvara hinda. Samaväärses seisus maja hind on suuremates linnades pea alati kallim kui väikelinnas või maal. Maamaja ost on pere jaoks linnamajaga võrreldes odavam, aga heas korras majade valik on maal jällegi väiksem.
Kui soetada vanem renoveerimist vajav maja, siis võib renoveerimismaksumus osutuda pea sama suureks või isegi suuremaks kui ostuhind. Kui hiljem tekib soov või vajadus maamaja müüa, siis ei pruugi turuhind katta pangalaenu ja tehtud investeeringuid.
Seetõttu tasub maamaja ost põhjalikult läbi kaalutleda ja osta kodu maale eelkõige siis, kui plaanitakse sinna pikemaks ajaks elama või suvitama jääda. Kindlasti tuleb ostuotsuse tegemisel võtta arvesse ka seda, millised on võimalusel kaugtöö tegemiseks ja kui sageli tuleb töö või laste kooli ja huviringide tõttu kodust kaugele sõita.
4. Küsi nõu spetsialistilt
Paljudel on päranduseks saadud maja maal juba olemas, kuid selle elamisväärseks renoveerimiseks puuduvad piisavad teadmised ja ressursid. Sel juhul tasub kindlasti spetsialistidega nõu pidada ja tulla panka konsultatsioonile, sest lisaks kodu ostule finantseerivad pangad ka ehitus- ja renoveerimisprojekte.
5. Emotsionaalset väärtust ei saa rahas hinnata
Kinnisvara puhul mängib omaniku jaoks rolli ka emotsionaalne väärtus, mis ei kajastu kinnisvara eksperthinnangus. Coop Panga klient Jana Borovkova sai vanavanematelt päranduseks Lääne-Virumaal Vinnis asuva maamaja, kus ta veetis lapsena sageli suvel aega. Kuigi maja oli talle nostalgiliselt armas, oli see tühjaks jäänud ja ajahambast puretud.
Põhjalik renoveerimine tundus üksi majandava naisterahva jaoks liiga keeruline ja kallis ettevõtmine. Jana esialgne mõte maja maha müüa ja osta selle asemel korter mõnes väikelinnas, jäi realiseerimata, sest hind, millega oleks saanud maja müüa, polnud naise jaoks piisav. Sellest poleks jagunud soovitud korteri ostuks ning lisaks mõistis Jana, et perele kuulunud maakodu väärtus on tema jaoks eelkõige emotsionaalne ja hindamatu. Sealt sündiski Jana otsus teha maja korda ning kolida maale elama.
6. Ehitust finantseeritakse mitmes etapis
Jana maamaja renoveerimise finantseerimine toimus kolmes etapis, millele eelnesid vara hindamised. Olenevalt asukohast, kinnisvara spetsiifikast ja tehtud investeeringutest jäävad Lääne-Virumaal remonti vajavate elamute turuväärtused vahemikku 15 000–40 000 eurot. Ligikaudu 100 ruutmeetri suuruse elamu rekonstrueerimismaksumus varieerub 60 000–80 000 euro vahel, olenevalt valitud materjalide ja tehnosüsteemide kvaliteedist.
Ehituslaenude puhul on omafinantseeringu osakaal 30–50 protsenti – see sõltub tagatisvara hinnangulisest tulevikuväärtusest, aga ka lisatagatise olemasolust. Omafinantseeringut võib osaliselt või täies mahus katta lisatagatisega.
Enamasti väljastatakse ehituslaenud mitmes etapis olenevalt kinnisvara valmidusastmest ja hetke turuväärtusest. Renoveerimise esimestes etappides peab omafinantseering või lisatagatis olema suurem, sest sel ajal on hoone turuväärtus madalam. Pangad finantseerivad tavaliselt kuni 60 protsenti hoone hetkelisest väärtusest.
Nii linna- kui maakodu puhul tuleb enne ostu sooritamist teha selgeks, mis seisus on vara ja dokumentatsioon, näiteks kas ehitisregistri andmed vastavad tegelikkusele. Tasub küsida nõu ekspertidelt, kes oskavad hinnata, kui suuri investeeringuid võib vajada vara ja dokumentatsiooni kordaseadmine. Pangalaenu taotlemiseks tuleb koostada renoveerimisplaan ning mõelda läbi omafinantseeringu või lisatagatise võimalused. Kui ost või renoveerimisprojekt on põhjalikult läbi mõeldud ja laenumaksete tasumine jõukohane, siis finantseerib Coop Pank nii linna- kui ka maakodusid kõikjal üle Eesti.
Artikkel on ilmunud portaalides Kodustiil ja Kinnisvarauudised.