Coop Panga rahastatud Keila keskuse arendus on edukalt alanud
28.06.2024
Kahe aasta pärast avatava Keila keskuse ehitustegevus on kestnud nüüdseks kuu aega. Hetkel on käimas betoonitööd ja välistrasside ehitustööd, lõpetatud on lammutustööd ja hoone aluse pinnase kaevetööd.
Paldiski maantee äärde, tervisekeskuse ja tööstuspargi vahelisele alale rajatavat Keila kogukonnakeskust finantseerib Coop Pank. Coop Panga juhatuse liige ja äripanganduse juht Arko Kurtmann ütles, et otsus Keila kogukonna keskust rahastada oli kodumaise Coop Panga jaoks lihtne: „Meie missioon on elu paremaks teha igas Eestimaa paigas ja näeme, et ka Keila kogukonnakeskus muudab Keila inimeste elu paremaks, kuna toob nende jaoks olulised teenused kodu lähedale ja loob juurde olulise tegevuskoha.“
Kurtmann jätkas: „Iga kord, kui teeme finantseerimisotsuseid, peame oluliseks hinnata lisaks projektile ka selle teostajaid. Meie silmis on Harju KEK väga tugev ja hästi juhitud ettevõte. Tegemist on hinnatud ärikinnisvara arendajaga, mis annab meile kui finantspartnerile suure kindlustunde, et Keila Keskuse käivitamine kindlasti õnnestub ning sellest võidavad eelkõige kohalikud.“
Kurtmanni sõnul on Keila kiiresti ja jõudsalt arenev linn, kus siiani on puudunud tugev kaubanduslik tõmbekeskus. „Samas on Keila ja Lääne-Harju tugev ettevõtluspiirkond, kus toimub väga aktiivne ärielu ja see sobib Coop Pangale, kuna näeme ennast pangana, kes on alati keset elu. Usume, et Keila Keskusest areneb mitte üksnes kaubandus- ja meelelahutuskeskus vaid ka kogukonna keskus, kuhu inimestele päriselt meeldib kokku tulla,“ sõnas Kurtmann.
Harju KEK-i juht Janek Lehtmets ütles, et 30 miljonit eurot maksev Keila keskuse arendus on väga kapitalimahukas ning ilma finantspartneri panuseta poleks neil võimalik nii mastaapseid projekte teostada. „Meie finantspartner Coop Pank, kes väärtustab elu ka väljaspool tõmbekeskusi, tegi meie ärile põhjaliku analüüsi ning usub selle õnnestumisse. Alustame Coop Pangaga väga pikaaegset koostööd, et rajada Keilasse keskus, mis toob lisaks ostlemisele inimesed kokku ka sportima ja vaba aega veetma. Keskuses hakkavad asuma kino, spordikeskus, söögikohad, toidumarket, riidepoed ja paljud vajalikud teenused,“ rääkis Lehtmets.
Muu hulgas tuleb keskusesse Coop Maksimarket, mille poekassad toimivad sarnaselt pangaautomaatidega, mille kaudu on võimalik teha oma kontole sularaha sisse- ja väljamakseid. „Seda võimalust hindavad meie juures kõige rohkem just väikesemats linnades ja asulates tegutsevad ärid ja eraisikud,“ sõnas Kurtmann.
Kurtmann jätkas: „Iga kord, kui teeme finantseerimisotsuseid, peame oluliseks hinnata lisaks projektile ka selle teostajaid. Meie silmis on Harju KEK väga tugev ja hästi juhitud ettevõte. Tegemist on hinnatud ärikinnisvara arendajaga, mis annab meile kui finantspartnerile suure kindlustunde, et Keila Keskuse käivitamine kindlasti õnnestub ning sellest võidavad eelkõige kohalikud.“
Kurtmanni sõnul on Keila kiiresti ja jõudsalt arenev linn, kus siiani on puudunud tugev kaubanduslik tõmbekeskus. „Samas on Keila ja Lääne-Harju tugev ettevõtluspiirkond, kus toimub väga aktiivne ärielu ja see sobib Coop Pangale, kuna näeme ennast pangana, kes on alati keset elu. Usume, et Keila Keskusest areneb mitte üksnes kaubandus- ja meelelahutuskeskus vaid ka kogukonna keskus, kuhu inimestele päriselt meeldib kokku tulla,“ sõnas Kurtmann.
Harju KEK-i juht Janek Lehtmets ütles, et 30 miljonit eurot maksev Keila keskuse arendus on väga kapitalimahukas ning ilma finantspartneri panuseta poleks neil võimalik nii mastaapseid projekte teostada. „Meie finantspartner Coop Pank, kes väärtustab elu ka väljaspool tõmbekeskusi, tegi meie ärile põhjaliku analüüsi ning usub selle õnnestumisse. Alustame Coop Pangaga väga pikaaegset koostööd, et rajada Keilasse keskus, mis toob lisaks ostlemisele inimesed kokku ka sportima ja vaba aega veetma. Keskuses hakkavad asuma kino, spordikeskus, söögikohad, toidumarket, riidepoed ja paljud vajalikud teenused,“ rääkis Lehtmets.
Muu hulgas tuleb keskusesse Coop Maksimarket, mille poekassad toimivad sarnaselt pangaautomaatidega, mille kaudu on võimalik teha oma kontole sularaha sisse- ja väljamakseid. „Seda võimalust hindavad meie juures kõige rohkem just väikesemats linnades ja asulates tegutsevad ärid ja eraisikud,“ sõnas Kurtmann.