Tunneme oma klienti

Küsime Sinu isikuandmeid, kontaktandmeid, sissetuleku ja töökoha andmeid, ettevõtte omandi- ja kontrolli andmeid, teavet põhitegevuse ja eesmärkide kohta ja andmeid isikut tõendava dokumendi kohta. Vajadusel küsime ka varasema perioodi pangaväljavõtteid.

Küsime infot tehingu või muu toimingu kohta, et avastada ebatavalisi või kahtlaseid tehinguid, mis võivad viidata pettustele. Lisaks oleme kohustatud tehinguid jälgima rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks. See kaitseb sinu kontot võimalikke pettuste eest ja tagab turvalise pangateenuse.

Me peame oleme veendunud andmete õigsuses, mistõttu vajadusel pöördume Sinu poole täiendavate dokumentide esitamiseks just seepärast, et me ei saa alati lähtuda registrite või tehingutel põhinevatel andmetel, vaid see veendumus saab tekkida meile esitatud dokumentide/andmete põhjal.

Loe rohkem meie riskiisu kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise valdkonnas.

Pankade kohustus olla kursis kliendi tegevusega ei ole ühekordne toiming. Pank saab palju vajalikku infot kliendi kohta igapäevateeninduse käigus (nt klient võtab laenu, teeb tehinguid), kuid on andmeid, mida vastavalt seadusele tuleb uuendada ja mida pangal ilma kliendilt küsimata ei ole võimalik saada. Sellisteks andmeteks võivad näiteks olla kliendi kontaktaadress, maksuresidentsus või töökohaandmed.

Kliendi andmete uuendamine ei saa olla ainult registritel ja tehingutel põhinev automaatne protsess, vaid peab toimuma kliendi ja pangavahelise suhtluse teel, kasvõi selleks, et pank saaks veenduda, et saadud andmed on õiged ja kehtivad.

Lisaks regulaarsele andmete uuendamisele võib pank pöörduda kliendi poole saamaks informatsiooni kliendi tehingu kohta. Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks tehing kaldus kõrvale kliendi poolt tavapäraselt tehtavast või küsitakse välismaksete teostamise korral tehingu kohta selgitust seda töötlevast pangast.

Peame koguma tegeliku kasusaaja kohta infot nii rahapesu tõkestamise kui ka maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kellel on lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.

Tegelikuks kasusaajaks saab olla otsese või kaudse kontrolli teostamisega. Otsese kontrolliga on tegemist, kui füüsilisel isikul on äriühingus üle 25% osalus. Kaudse kontrolliga on tegemist, kui äriühingus omab üle 25% protsendi suurust osalust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Eraisiku konto tegelik kasusaaja on see isik, kes omab või kontrollib pangakontot ning saab otseselt kasu sellest. Kui pangakontot kontrollib tegelikult keegi teine, siis tuleb sellest panka esimesel võimalusel teavitada.

Juhis tegelike kasusaajate tuvastamiseks on leitav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.

TEKSA on tegelike kasusaajate andmekogu, mis võimaldab jooksvalt kontrollida pangale esitatud kasusaajate vastavust ja kui ilmneb erisus, siis palume äriühingutel üle kontrollida, millises andmekogus on andmed uuendamata ning andmed ära uuendada. Juhul kui andmeid ei uuendata, siis on meil kohustus esitada erinevuse kohta Äriregistrile lahknevusteate. Äriregister lisab ettevõtte andmetele TEKSA-s lahknevusmärke ja meil on õigus kliendisuhe lõpetada.

Tegelike kasusaaja kohta me küsime järgmiseid andmeid: nimi, isikukood, isikukoodi riik või sünniaeg ja -riik, maksuresidentsus, maksukohustuslase number, e-residentsus, elukoha aadress ja ettevõtte üle kontrolli teostamise viis ja osaluse protsent.

Igasuguste arusaamatuste vältimiseks palume edastada korrektsed ja täpsed andmed ning tegelike kasusaajate muutumisel tuleb sellest meid kui ka Äriregistrit teavitada.

RahaPTS § 76 lg 1 kohustub juriidilisi isikuid koguma ja hoidma andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta. Seadus sätestab ka erandid, kellel ei ole kohustust registris kasusaajaid kajastada:

• korteriühistu;
• hooneühistu;
• reguleeritud turul noteeritud äriühing;
• sihtasutus, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus;
• filiaal

Hoolimata eeltoodust kohustab RahaPTS § 20 lg 1 p 3 pankasid kohaldama klientide suhtes hoolsusmeetmeid, mille osaks on kõikide klientide tegeliku kasusaaja tuvastamine. Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik osaluse kaudu tuvastada, siis märgitakse tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige (nt nõukogu või juhatuse esimees või nende puudumisel kõik kõrgema juhtorgani liikmed).

Riigile kuuluvad äriühingud – need on eraõiguslikud juriidilised isikud, mille osanikuks/aktsionäriks on riik.

Kasusaajana tuleb märkida:

• valdkonna minister, kes esindab riiki ja määrab nõukogu liikmed;
• nõukogu esimees ja liikmed;
• juhatuse esimees ja liikmed.

Usaldusühingud - kasusaajaks on füüsiline isik, kes kontrollib vara:

• usaldusühingu asutaja;
• usaldushaldur või usaldusisik;
• isik, kes kontrollib vara säilimist;
• soodustatud isik või nende ring;
• iga füüsiline isik, kes omab lõplikku kontrolli vara üle.

Tulundusühistud - kui ei ole võimalik tuvastada isikut vähemalt 25% või 10% osaluse alusel, märgi:

• juhatuse esimees;
• juhatuse liige, kes on avanud konto või esindab ühistut (juhul kui esimeest pole);
• juhatuse liige, kes allkirjastas majandusaasta aruande (kui konto avas volitatud esindaja).

Mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) - kasusaajaks on isik, kes saab tegevuse lõppedes vara või kellele põhikirja alusel saab teha väljamakseid.

Kui selliseid isikuid ei ole, märgi:

• juhatuse esimees;
• tema puudumisel need juhatuse liikmed, kellel on suurem esindusõigus.

Korteriühistu (KÜ) - Kasusaaja määramine on enamasti formaalne, kuna kontroll on hajutatud korteriomanike vahel.

Märgi kasusaajaks:

• Juhatuse liige või isik, kellel on esindusõigus (nt volikirja või juhatuse otsuse alusel).
• Füüsiline isik, kellel on vähemalt 25% hääleõigusest, näiteks kui ta kontrollib olulist osa häältest suure korterite arvu kaudu.
• Kui juhatuse liikmeks on haldusfirma ja ükski korteriomanik ei oma üle 25% hääleõigusest, märgi kasusaajaks haldusfirma juhatuse liige.

Hooneühistu - tegemist on juriidilise isikuga, mille liikmed omavad või kasutavad ühist vara – näiteks kortermaja või äripinda- ja haldavad seda koos.

Kasusaajaks märgi:

• füüsilised isikud, kellel on vähemalt 25% või rohkem hääleõigust;
• isikud, kes kontrollivad ühistut kaudselt (nt läbi juriidilise isiku);
• kui selliseid isikuid ei ole võimalik tuvastada või nende osalus jääb alla 25%, siis juhatuse liikmed

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt riigiasutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud ülikoolid). Kasusaaja puudub, kuid info esitamine on formaalsus.

Kasusaajaks märgi:

• asutuse peadirektor;
• vallavanem/linnapea;
• muu esindusõigusega vastutav isik.

Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) – Kasusaajaks on ettevõtja ise (füüsiline isik).

RahaPTS § 20 lg 1 p 3 kohustab panka tuvastama tegeliku kasusaaja ja võtma meetmeid tema isikusamasuse kontrollimiseks. Isikusamasuse tuvastamiseks kogutakse muuhulgas andmeid isiku elukoha kohta. Elukoha puhul ei ole oluline mitte rahvastikuregistris fikseeritud koht, vaid koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht on oluline nii ärisuhte eesmärgi ja olemuse tuvastamisel kui ka ärisuhte hilisema seire käigus kliendi andmete uuendamisel.

Pank on kohustatud rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamise eesmärgil mõistma ettevõtete üle kontrolli omavate isikutega kaasnevaid riske. Näiteks peame suuremat tähelepanu pöörama sellistele ettevõtetele, mille nõukogus on kõrge sanktsioonide või rahapesu riskiga piirkondadega seotud isikud. Selleks vajame lisainfot ka ettevõtte nõukogu liikmete kohta.

Nõukogu liikmete kohta küsime järgmiseid andmeid: nimi, isikukood, isikukoodi riik või sünniaeg ja -riik, maksuresidentsus, maksukohustuslase number ja elukoha riik. Kogu seda infot ei ole pangal võimalik hankida registrist.

Rahapesu ja terrorismis rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) kohustab pankasid tundma oma kliente ja täitma selleks erinevaid hoolsuskohustusi, mis hõlmab mh info kogumist klientide, nende esindajate, tegevusalade, peamiste äripartnerite ja teostatavate tehingute ning vara päritolu kohta, samuti arusaamist kliendi ärisuhte ja tehingute eesmärkidest ning majanduslikust sisust.

Pangal ei ole võimalik kliendi koostööpartnereid tuvastada üksnes kliendi kontoväljavõtte põhjal, sest klient võib kasutada oluliste koostööpartneritega arveldamiseks ka teisi panku, maksevahendajaid või arveldada hoopis sularahas. Seetõttu peame seda infot küsima kliendilt.

Mitteresidendil, kes soovib luua ärisuhte, peab olema tugev seos Eestiga. Konto avamisel hinnatakse alltoodud seoseid kogumis ning vaid ühe eelduse olemasolu ei pruugi igas olukorras olla piisavalt tugevaks seoseks ärisuhte loomiseks.

Juriidilise isiku tugevaks seoseks Eestiga loeme:

• majandustegevus on Eestiga seotud (näiteks püsiv tegevuskoht või töötajad Eestis);
• peamised koostööpartnerid on Eestis;
• pakutakse Eesti turule suunatud teenust või toodet (näiteks eestikeelne veebipood);
• kinnisvara Eestis või ettevõtte tegevus on kinnivaraga seotud;
• muu oluline ja kontrollitav seos, mis selgitab Eestis pangakonto omamise vajadust.

Eraisiku tugevaks seoseks Eestiga loeme:

• kehtiv tööleping või tööandja kirjalik kinnitus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kohta;
• koolitõend Eestis õppimise kohta (peab kehtima vähemalt 6 kuud ja ei tohi olla vanem kui 1 kuu;
• olemasolev kinnisvara Eestis, mille ülalpidamiskulusid tasutakse Panga kontolt või millest laekuv üür tasutakse Panga kontole;
• muu oluline ja kontrollitav seos, mis selgitab Eestis pangakonto omamise vajadust.

Mitteresidendina käsitleme:

• eraisikut, kelle alaline elukoht ei ole Eestis või kellele on väljastatud elamisluba, mille pikkuseks on vähem kui 1 aasta;
• ettevõtet, mis on registreeritud välisriigis või Eesti ettevõtet, kui see ettevõte on sellise isiku kontrolli all, kes ei ole Eesti resident (ettevõte on rohkem kui 25% ulatuses mitteresidendist tegeliku kasusaaja(te) omanduses või ettevõtte üle omavad muul moel kontrolli üks või mitu mitteresidenti või kui enamuse ettevõtte juhtkonnast moodustavad mitteresidendid).

Lühend PEP tuleb inglisekeelsest väljendist Politically exposed person. Eesti keeles on selle vasteks Riikliku taustaga isik ehk eraisik, kes täidab või on viimase aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või kes on sellise isiku pereliige või lähedane kaastöötaja.

Meil on kohustus kindlaks teha PEP staatusega isikud, kelle ühiskondlik roll tingib kõrgendatud tähelepanu. PEP staatus ei tähenda, et me ei ava kliendile pangakontot või piirame tema teenuseid, vaid meil on kohustus kohandada PEP-ide suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid.

PEP-i pereliige on abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, lapsed, vanemad ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud. PEP-i lähedased kaastöötajad on näiteks eraisikud, kes omavad koos PEP-iga äriühingut või mistahes õiguslikku ühendust või on PEP-iga lähedastes ärisuhetes.

Riikliku taustaga isikute (PEP) ametikohad on välja toodud Eesti Pangaliigu kodulehel.

Oma andmeid saate mugavalt uuendada meie internetipangas. Soovi korral saate andmeid uuendada meie pangakontoris või võtta ühendust oma personaalse kliendihalduriga, kelle kontaktid leiate oma internetipangast.

Pangal on kohustus kontrollida klientide varade päritolu, mille eesmärgiks on mõista, kuidas klient on olemasoleva vara teeninud või kust pärinevad konkreetses tehingus kasutatavad vahendid.

Kliendil on kohustus esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki ja seosesid reaalse majandustegevusega.

Varade päritolu tõendamiseks palume vastata päringutele ja juurde lisada dokumente, mis kinnitavad vara päritolu. Dokumentideks võivad olla panga väljavõte, maksudeklaratsioonid, arved, kinnisvara müügilepingud, laenulepingud, pärimisdokumendid jne.

Oleme oma hinnakirjas kohaldanud konto avamisel erihinda spetsiifiliste tegevusalaga klientidele, kuna nende osas tuleb kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Spetsiifilised tegevusalad on järgmised:

• relvade ja/või laskemoona tootmine/ost/müük (va jahiseltsid, lasketiirud, spordiklubid)
• hasartmänguteenused
• valuutavahetus või pandimajad
• militaarsõidukite tootmine
• sularahaveo teenuse pakkumine
• ühisrahastuse platvormid või kiirlaenu pakkumine
• mäetööstus
• väärismetalli, vääriskivide ja väärimismetalltoodete kokkuost ja/või hulgimüük
• kohtutäituri tegevus
• krediidiasutus või finantseerimisasutus.

Makseteenuse pakkujal on seadusest tulenev kohustus järgida iseseisvalt „Tunne oma klienti“ põhimõtteid ning täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad hoolsuskohustusi. See tähendab, et isegi juhul, kui oled sama teabe juba pangale esitanud, ei ole makseteenuse pakkujal sellele infole ligipääsu ning ta peab vajalikud tegevused ise läbi viima vastavalt oma protsessidele.

Kliendiandmete töötlemisel on tagatud selle õiguspärasus, konfidentsiaalsus ja turvalisus. Kliendiandmete kogumisel piirdutatakse vähimaga, mida vajame töötlemise eesmärkide täitmiseks. Ligipääs andmetele on antud vastava koolituse läbinud töötajatele, kellel on õigus töödelda andmeid vaid sellises ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Ligipääs andmetele on töötajatel, kellel on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kliendiandmete töötlemise õiguspärasust jälgib Coop Pank Grupi andmekaitsespetsialist.

Tutvu meie kliendiandmete töötlemise põhimõtetega.