Keskkonna heaks
Coop Panga jaoks on tähtis, et meie igapäevasel tegevusel oleks selge positiivne mõju keskkonnale.
Oleme otsustanud, et me ei finantseeri inimestele või keskkonnale ohtlikke projekte, vaid töötame selle nimel, et pakkuda järjest rohkem selliseid tooted, mis soodustavad keskkonnasäästlike tehnoloogiate laiemat levikut ja aitavad seeläbi vähendada CO2 jalajälge. Samu kriteeriumeid järgime ka panga toimimiseks vajalike teenuste sisseostmisel.
KELL liikmesus
Selleks, et panustada jätkusuutlikkusse arengusse, liitusime 2021. aastal Kestliku Ettevõtluse Liiduga KELL ning omame 2025. aastast kuldtaseme märgist. Läbi Kestliku Ettevõtluse Liidus KELL osaleme ettevõtetele vastutustundliku tegevuse raamistikku loomises ning aitame kaasa ÜRO kestliku arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele.
CDP keskonnaaruandlus
2022. aastal osales Coop Pank esimese Eesti pangana maailma ühes juhtivas keskkonnaaruandluse projektis CDP (Carbon Disclosure Project). Coop Pank pälvis reitingu B- ehk keskkonnajuhi taseme, mis määratakse keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näidanud ettevõtetele. 2023. aastal pälvisime reitingu C ehk teadlikkuse taseme.
UNEP FI liikmesus
2022. aastal astus Coop Pank ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP FI ehk United Nations Environment Programme Finance Initiative) finantsalgatuse liikmeks ja allkirjastas vastutustundliku panganduse põhimõtted, millega viiakse Panga äristrateegia vastavusse ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega ning kasvatatakse positiivset mõju ühiskonnale. Loe ülevaadet, milliseid samme oleme juba astunud.
Jalajälje ja kliimamõju hindamine
Coop Panga jaoks on oluline mõõta oma tegevuse mõju keskkonnale.
Esimese Eesti pangana otsustasime hinnata panga kontorite ja laenuportfelli süsinikujalajälje 2021. aastal vastavalt GHG protokollile (GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard) ning oleme jätkanud seda ka järgnevatel aastatel.
Coop Panga 2024. aasta süsiniku jalajälg oli 248 822 tonni CO2 ekvivalenti, millest 99,8% moodustas portfellist ning liisingutest tulenev mõju ja 0,2% oli seotud kontoritegevusega. Arvutuste tulemused näitavad, et pangana tuleneb meie suurim mõju just laenutegevusest ning keskkonnasäästlike projektide finantseerimine aitab negatiivset mõju oluliselt vähendada.
Coop Panga kliimamõju
Seisuga 31.12.2024
| Seotud mõjud | Osakaal |
| Kontoritegevus | 0,2% |
| Liisingud | 13% |
| Ärilaenud | 53% |
| Eluasemelaenud | 17% |
| Ärikinnisvara | 16% |
Coop Pank kontserni laenuportfelli kliimamõju arvutamisel lähtuti organisatsiooni Partnership for Carbon Accounting Financial (PCAF) standardist „The Global GHG Accounting & Reporting Standard for the Financial Industry“. PCAF-i standard on ainus sektorispetsiifiline standard, mis võimaldab finantsasutustel hinnata ja avalikustada laenudest ja investeeringutest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. PCAF-i standard on kooskõlas GHG protokolli standardiga ning täiendab standardit GHG Protocol Corporate Value Chain (skoop 3) üksikasjalike lisajuhistega iga varaklassi kohta. PCAF-i andmekvaliteedi skoor 1 väljendab täpseima andmekvaliteediga tehtud hinnangut ja skoor 5 kõige madalama andmekvaliteediga tehtud hinnangut.
Coop Pank panustab mitmel viisil
Meie jaoks on tähtis pöörata tähelepanu ka meie kui organisatsiooni tegevustele. Panga peamajas, kus töötab ligi 85% meie töötajatest, ei kasutata näiteks iga töölaua juures eraldiseisvaid prügikaste. Sorteerime jäätmeid liigiti.
2022. aastal sõlmisime koostööleppe tehnikaringluse ettevõttega GreenDice, kes tegeleb Coop Pank kontserni kasutatud IT-seadmete tehnikaringluse korraldamise ja taaskasutusse suunamisega. GreenDice’i ringlussüsteem aitab kasutatud IT-seadmeid väärindada, leides neile uusi kasutajaid või suunates kasutuskõlbmatud seadmed taaskasutusse toorainena. Seadmete kasutusteekond on kogu nende elukaare ulatuses täielikult jälgitav.