Kuidas tunda ära, kas veebipood on päris või annad raha hoopis pättidele?
24.11.2025
Novembris pulbitseb kogu kaubandusmaailm „musta reede“ ja „musta kuu“ sooduspakkumistest. Seda ostulainet püüavad ära kasutada ka petturid, kellele aasta lõpp on olnud alati soodne aeg. Coop Panga igapäevapanganduse juht Moonika Maaring kutsub tarbijaid tegema vastutustundlikke ja turvalisi ostuotsuseid ning tuletab meelde, kuidas hoida oma raha ja andmed kaitstuna.
Novembrikuus alanud ja uude aastasse ulatuv ostuhullus on soodne aeg kurjategijatele, sest häid pakkumisi jahtivad tarbijad ei pruugi karta, et mõni pakkumine on liigagi hea, et olla tõsi. Coop Panga igapäevapanganduse juht Moonika Maaring räägib, millele tuleb veebist ostes tähelepanu pöörata ja millal on targem tehing tegemata jätta.
Internetis ostlemise kasv ja tehisintellekti kiire areng on loonud petturitele rohkem võimalusi ja e-kaubanduse pettused kasvavad plahvatuslikult. Rahvusvahelise eCommerce statistika järgi ulatuvad ülemaailmsed e-kaubanduse pettuste kahjud prognooside kohaselt tänavu juba 48 miljardi dollarini, mida on 16% rohkem kui eelmisel aastal. Justiits- ja digiministeeriumi statistikast selgub, et mullu moodustasid lausa 20% registreeritud kelmustest ostu- ja müügikeskkondade pettused, mis on petukõnede järel ühed levinumad viisid inimestelt raha välja petta. Kahju ulatus ministeeriumi sõnul 950 000 euroni, kusjuures suurem enamus sellest kaotati Facebook Marketplace-is.
Veendu veebipoe autentsuses
„Seega tuleb eriti kriitiline meel ja suur hoolsus säilitada veebioste tehes: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis sageli see ongi pettus. Kontrolli alati veebipoe aadressi, väldi kahtlaseid linke ja ära jaga oma andmeid tundmatutele lehtedel või isikutele,“ rõhutas Maaring.
Ta selgitas, et paljud petturid loovad veebipoode, mis matkivad tuntud ettevõtteid, kuid nende ainus eesmärk on varastada inimese andmed või raha. „Kõige esimesena tuleks vaadata veebilehe aadressi – näiteks sageli asendatakse petulehe aadressides o täht numbriga 0 või l täht numbriga 1 ning inimese silmal võib olla seda raske eristada. Hästi matkitud veebilehel võivad olla vaid väikesed erinevused võrreldes õige lehega, mida on raske märgata.“
Kuigi petturid loovad tehisintellekti abil väga usutavaid petulehti, esineb neis sageli siiski sisu- ning kujundusvigasid, puudulikke andmeid ja mittetöötavaid viiteid. Kindlasti tasub juba enne ostmist üle vaadata, kas e-poe veebilehel on selgelt kirjas tarneajad, kauba tagastamise võimalused ja muud tingimused, kas olemas on kontaktid, kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda ning millised on teiste klientide kogemused ja tagasiside.
Internetis eelista makset pangalingiga
Maaring lisas, et kui veebioste tehakse vähe või pigem harva, võib muul ajal internetiostude lubamise oma internetipangast täiendava turvalisuse huvides ka kinni keerata. Näiteks Coop Pangas leiab selle võimaluse kaartide alamenüüst valiku alt „Maksed internetis“.
Eesti veebipoodides on pangalingid üha populaarsemad ja see on turvaline makseviis, kuna tasumine toimub otse panga enda keskkonnas ning nii ei pea oma kaardiandmeid kolmandate osapooltega jagama. „Kui e-pood ei paku lisaks deebet- või krediitkaardile ühetegi alternatiivset maksevõimalust, näiteks pangalink või PayPal, tasuks neisse suhtuda skeptiliselt ja lehe turvalisusele kontrollimisele ekstra tähelepanu pöörata,” lisas Maaring.
Sea mõistlikud limiidid
Igas pangas on võimalik määrata enda kontodele ja kaartidel nii päeva kui ka kuu limiidid ning eraldi limiidid sularaha välja võtmisele. Lisaks on alates tänavu oktoobrist võimalik seadistada ka eraldi välkmakse limiit. Limiite on lihtne vastavalt oma hetke vajadustele muuta ja mõistlikud limiidid võivad aidata vältida nii tarbetuid kulutusi kui ka vähendada pettuse ohvriks langemise korral kahjusid. „Näiteks kui kord aastas tehakse suurem kulutus, saab limiiti selleks kiiresti ja mugavalt tõsta, ent pärast seda on soovitatav limiit taas langetada vastavaks tavapärastele vajadustele,“ sõnas Maaring.
Mida teha, kui oled pettuse ohvriks langenud?
Kui ettevaatlikkusest hoolimata on kahtlus, et langeti pettuse ohvriks, tuleks võimalikult kiiresti ette võtta need kolm sammu:
1. Peata kohe ID-kaardi sertifikaadid, muuda Mobiil-ID PIN-koodid või kustuta Smart-ID konto.
2. Blokeeri ja sulge koheselt oma internetipank ja pangakaart. Pangakaarti saab blokeerida nii internetipangas kui ka äpis. Lisaks saavad Coop Panga kliendid oma kaarti ja internetipanka blokeerida helistades ööpäevaringselt telefonile +372 669 0966.
3. Kui kahju on juba tekkinud, teavita sellest esimesel võimalusel oma panka ja esita avaldus politseisse.
Kasuta ostukindlustusega pangakaarti
Kõigi suuremate ostude puhul on tark mõelda ka sellele, mis saab siis, kui ostetud kaubaga juhtub õnnetus, see puruneb või varastatakse. Sellistel puhkudel on suureks abiks kestvuskaupade ostukindlustus. Kui tavaliselt pakuvad ostukindlustust üksnes krediitkaardid, siis Coop Pangas tuleb see tasuta ja automaatselt kaasa nii eraisiku deebet- kui ka krediitkaartidega ja laieneb nii e-poest kui ka füüsilisest kauplusest soetatud kaupadele.
Coop Panga ostukindlustus kehtib 12 kuud pärast pangakaardiga ostu sooritamist kõigile kestvuskaupadele, mille hind jääb vahemikku 100–2500 eurot. Näiteks on selle abil kaitstud purunenud või varastatud uued mobiiltelefonid, kodumasinad, elektritõukerattad ning ka riideesemed ja jalatsid. Kindlustushüvitise jaoks ei pea alles olema isegi ostutšekki, vaid kauba soetamist saab tõendada ka kontoväljavõttega.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 224 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.