18.09.2026
Kinnisvaraostu käigus kaaluvad inimesed reeglina põhjalikult võimaliku uue kodu asukohta ja välimust, aga tihtilugu jäävad kaalukausilt kõrvale ehitustehnilised puudused, mis võivad hiljem ohtralt tüli tekitada. Miks tuleb enne koduostu vara tehnilist seisukorda kontrollida ja kuidas seda teha, selgitavad saates „Lihtsalt rahast“ Ehituskaitse Büroo tegevjuht Marko Sults ja Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
„Müüja väga sageli ei tea, mida ta müüb, ning ostja ei tea täpselt, mida ta ostab, sest puuduvad ehitustehnilised teadmised,“ võtab Sults kokku kinnisvaraturu ühe peamise probleemi.
Seejuures võib tehnilisi probleeme olla ka värskelt renoveeritud korteritel või esmapilgul heas korras majadel. Ehituskaitse Büroo tegevjuht Marko Sults toob järelturukorterite juures ühe sagedase riskina välja märgruumid. „Kui plaadinurk on kuskilt natukene lahti, siis ei pruugi see olla esteetiline probleem. Selle taga võib olla ulatuslikum kahjustus, mis tähendab, et niiskus on jõudnud konstruktsioonidesse ja sanitaarruum vajab kapitaalset remonti. Tüüpkorteris tuleb ühe sanitaarruumi remondi puhul tõenäoliselt arvestada 10 000 – 15 000 euro suuruse kogukuluga,“ avaldab ekspert.
Kulukate üllatuste vältimisel ei piisa sellestki, et pank on valmis ostetavat kinnisvara laenu tagatisena aktsepteerima. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova rõhutab, et panga nõusolekut kinnisvara tagatiseks sobivuse kohta ei saa võtta kinnitusena, et vara on ehitustehniliselt korras. „Kutseline hindaja ei näe konstruktsioonide vahele ja tal ei olegi seda kohustust. Ta on teinud välise visuaalse vaatluse ja hinnanud, mis umbes sellised objektid võivad turul maksta,“ selgitab Ossipova.
Saates tuleb veel juttu sellest, mida kontrollida ehitisregistrist ja mida uurida korteriühistu kohta, millised riskid kaasnevad eramute ning ümber ehitatud korteritega, kuidas hinnata püsikulusid ja lähiaastate remondivajadust ning mida teha, kui puudus ilmneb alles pärast tehingut. Saadet juhib Simo Sepp.