Coop Pank aitab väikseid korteriühistuid maja renoveerimisel
25.11.2021
Coop Pank on sel aastal appi tulnud mitmele väikesele korteriühistule Eesti maapiirkondades, kes on elektrihinna tõusu või muude põhjuste tõttu tahtnud alustada maja renoveerimist, aga on jäänud oma asukoha või kinnisvara madala väärtuse tõttu seni laenust ilma.
Pärnumaa kaguosas Valga-Uulu maantee ääres Tihemetsas asuv 16 korteriga ühistu sai tänu Coop Panga laenule vahetada oma vana ja aukliku eterniitkatuse uue ja kaasaegse vastu. Kuigi Asuvere tee 7 korteriühistu on alla tuhande elanikuga Tihemetsas üks suurimaid, ei olnud finantseeringu leidmine neile kerge, sest pankade silmis oli nende laenuvajadus suhteliselt väike ja asukoht väljaspool tõmbekeskusi. Tihemetsast on nii Pärnusse kui ka Viljandisse 50 kilomeetrit, kümnekonna kilomeetri raadiusesse jäävad Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla.
„Mõistame, miks paljud pangad ei taha meiesuguste väikeste ja pealinnast kaugel asuvate korteriühistutega tegeleda, kuid ilma välise finantseeringuta poleks meil olnud võimalik oma perede elutingimusi parandada. See tähendab, et meie 1975. aastal ehitatud korterelamut oleksid ähvardanud veekahjustused,“ rääkis Asuvere tee 7 korteriühistu juhatuse esimees Harri Reili.
Coop Pank laenas Asuvere tee 7 ühistule katusevahetamiseks viieks aastaks 12 000 eurot. Sama palju raha oli olemas juba ka ühistu remondifondis. Remonditööde käigus asendati olemasolev katusekattematerjal uue ja kaasaegse eterniidi vastu ning paigaldati uued harja- ja viiluplekid.
„Oleme Coop Pangale väga tänulikud, et nad võtsid aja meie ära kuulamiseks ja aitasid meil laenutaotlemise käigus ka raamatupidamist korrastada. Nüüd on meil lõpuks uus katus pea kohal ja saime tänu pangale korda ka oma aastaaruanded,“ sõnas Reili.
„Finantseerime ka suurematest keskustest kaugemal asuvate kortermajade renoveerimist, sest meie jaoks on tähtis viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Töötame selle nimel, et ka väiksemad ja tõmbekeskustest kaugemal asuvad korteriühistud saaksid oma majad korda ja neis elavad inimesed oma kodude ülalpidamiskulud taskukohasemaks,“ ütles Coop Pangas korteriühistuid nõustav ärikliendisuhete juht Villi Hunt.
Ta lisas, et kõige levinumad põhjused, miks ühistud laenu vajavad, ongi enamasti seotud katusevahetamise või fassaadi soojustamisega. „Osadel kortermajadel vajavad väljavahetamist ka uksed või aknad. Ehitustööd võivad olla aga ka hoopis spetsiifilisemad. Näiteks oleme finantseerinud vana maja vundamendi tõstmist ja sokli renoveerimist korterelamul, mille suurim energiakulu tuli keldrikorruselt,“ rääkis Hunt.
Hiljuti aitas Coop Pank finantseerida ka ühe korterelamu renoveerimist Võru maakonnas asuval kuue korteriga majal, millel oli tarvis välja vahetada katus ja välisuks. Kogu tööde maksumus oli 57 200 eurot, millest ühistu oli kokku kogunud 6000 eurot. Pangast saadi laenu 51 200 eurot 15-aastase laenugraafikuga. Majas asub 280 ruutmeetrit elamispinda ja ühistu kogutav remondifond laenu tasumiseks on 1,74 eurot ruutmeetri kohta. „Kuigi korterid on erineva suurusega, võib üldistavalt öelda, et keskmiselt on ühes korteris 46 ruutmeetrit pinda ning uus katus ja välisuks lähevad korteriomaniku jaoks maksma keskmiselt 81 eurot kuus,“ sõnas Hunt.
Villi Hunt soovitab nii väikestel kui ka suurtel ühistutel oma renoveerimisplaane igal juhul ja võimalikult varakult ka pangaga jagada. „Pärast täpsustavate küsimuste küsimist, saame juba vormistada esialgse laenupakkumise. Siis saab võtta renoveerimistöödele hinnapakkumised ja kui sobiv ehitus- ja laenupakkumine on välja valitud, kinnitatakse need korteriühistu üldkoosolekul kirjaliku otsusena. Sellega on kõik vajalikud dokumendid koos ning siis saab pank teha juba lõpliku laenuotsuse. Kohe pärast laenulepingu sõlmimist võib ehitaja töödega alustada ja majaelanikud saavad juba peagi tunda rõõmu renoveeritud ja väiksemate energiakuludega kortermajast,“ selgitas Hunt, kuidas korteriühistutel pangast laenu taotlemine tavaliselt käib.