Oluline info seoses Ukrainas toimuvaga

Coop Pank AS lõpetab alates 19.08.2022 Venemaa ja Valgevenega seotud maksete vastuvõtmise. See tähendab, et alates 19.08.2022 ei ole võimalik Coop Pank AS-is avatud kontole võtta vastu makseid, mis on algatatud:

• Venemaa ja Valgevene pankadest või muudest finantsasutustest, samuti eeltoodud pankade või muude finantsasutuste EL-is tegutsevate tütarettevõtete kaudu;
• ettevõtetelt, kes on asutatud mujal kui Venemaal ja Valgevenes, kuid kelle omanikud on enam kui 50% ulatuses pärit Venemaalt ja Valgevenest;
• Venemaal ja Valgevenes asutatud ettevõtetelt mis tahes muudest pankadest või finantsasutustest.

Erandjuhtudel võetakse vastu Venemaa ja Valgevenega seotud makseid, mis on seotud Eesti riiklike huvidega või humanitaarsete põhjustega, näiteks toetused või pensionid. Lisaks võimaldame erandjuhtudel ja mõjuvatel põhjustel oma klientidel võtta vastu makseid seoses Venemaa või Valgevenega seotud äridest väljumisega.

Sularaha viimine Venemaale või Valgevenesse suuremas summas, kui reisimiseks vaja, on keelatud.

Pankadel on keelatud võtta vastu hoiuseid Valgevene ja Venemaa kodanikelt ning seal elavatelt isikutelt suuremas summas kui 100 000 eurot. Olemasolevate klientide osas tähendab see seda, et sellise kliendi konto jäägi ja hoiuste väärtus ei tohi pangas tõusta suuremaks kui 100 000 eurot, sealhulgas ei tohi pank maksta kliendile arvelduskonto jäägilt ja hoiuselt muuhulgas ka intressi, kui see suurendaks kliendi varasid pangas üle 100 000 euro.

Seda keeldu ei kohaldata Venemaa ja Valgevene kodanikele ning seal resideeruvatele isikutele, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi või Šveitsi kodakondsus või kellel on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis ajutine või alaline elamisluba.

Seoses rahvusvaheliste sanktsioonidega tuleb Valgevene ja Venemaa tehingute puhul märkida maksejuhises täpselt ära mille eest raha makstakse.

Kaupade ja teenustega seotud arvelduste puhul, tuleb maksekorralduse täitmisel „Selgitus“ väljale lisaks arve ja lepingu numbritele sisestada, millise kauba/kaupade eest konkreetselt tasutakse.

Juhul kui maksekorraldus ei sisalda korrektset selgitust (näiteks kaubaga seotud arvelduste puhul kaupade kohta käivat informatsiooni), on pangal õigus tehing tagasi lükata!

Kehtivate Venemaa ja Valgevene sanktsioonide kohta leiad infot siit: https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/rahvusvahelised-sanktsioonid/kkk-venemaa-ja-valgevene-vastu-kehtestatud-piiravad

Kehtivate piirangute kohaselt on rahvusvahelisest SWIFT-süsteemist välja lülitatud mitmed Venemaa ja Valgevene pangad, kellega on arveldamine kõigis valuutades keelatud. See tähendab, et tehingud nende pankadega on keelatud. Piirang laieneb ka antud pankade tütarettevõtetele.

Kõik tehingud Venemaa või Valgevenega võivad viibida või saada tagasi lükatud seoses täiendavate kontrollidega, samuti on risk, et tehingu teise poole pank või korrespondentpank peatab tehingu uurimiseks.

Mastercard peatas oma tegevuse Venemaal alates 10.03 ning seetõttu ei ole ka Coop Panga kaartidega võimalik Venemaal enam tehinguid teha. Väljaspool Venemaad saab Coop Panga kaartidega teha kõiki tehinguid tavapäraselt edasi.

Konto avamine Ukraina kodanikele on tasuta ja kontol puudub ka haldustasu. Rahnu paketiga liitudes ei rakendu aasta lõpuni ka hinnakirja järgset kuutasu.

Konto avamiseks peab Ukraina kodanikul olema kas

• Ukraina sisepass, ID-kaart, juhiluba koos paberile prinditud ajutise kaitse otsusega või
• Ukraina välispass ehk reisidokument või
• Eesti elamisloa kaart.

Konto avamiseks palume pöörduda lähimasse pangakontorisse: https://www.cooppank.ee/kontorid

Kui Ukraina kodanik kes loob Eestis uue ettevõtte (alates 24.02.2022) ja soovib avada konto Coop Pangas, siis konto avamise tasu ei rakendata. Muude teenuste osas rakendub tavahinnakiri ja konto avamisel lähtume panga riskiisust.

Infot Ukraina sõjapõgenikele leiab kriis.ee kodulehelt: https://kriis.ee/uudised/siseministeerium-lihtsustas-sojapogenikele-isikukoodi-andmist ja https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele

Jah. Eesti pangad ja pangaautomaadid töötavad tavapäraselt ja siiani ei ole täheldatud muutusi sularaha nõudluses. Kui inimeste soov sularaha välja võtta peaks kasvama, on pankadel koostöös Eesti keskpangaga olemas võimekus kasvanud nõudlust katta.

Eraisikute ja ettevõtete hoiused on Eesti pankades tagatud läbi Tagatisfondi kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas.

Näiteks kui keegi hoiustab ühes Eestis tegutsevas pangas 1 miljon eurot ja teises Eestis tegutsevas pangas 1 miljon eurot, siis on talle kokku tagatud 200 000 eurot.

Eesti pangad töötavad tavapäraselt ja pangateenused toimivad probleemideta, sularaha kättesaadavus on tagatud. Samas igal inimesel peaks alati olema käepärast väike sularahavaru. Mõistliku sularahavarust rääkides peame silmas mõne päeva tavapäraste kulutuste suurust sularahavaru. Suuremate säästude sularahas hoidmist ei pea me otstarbekaks. Inimeste ja ettevõtete raha pangakontodel on tagatud ja siinsetel pankadel on olemas plaanid, kuidas tagada pankade töö ja raha kättesaadavus erinevate kriisistsenaariumite korral. Soovitame tutvuda ka riigi juhistega kodanikele lehel www.kriis.ee

RAB koduleht – ülevaade sanktsioonidest

Ülevaade EL-i sanktsioonidest: https://www.sanctionsmap.eu/#/main

Välisministeeriumi sanktsioonide infoleht: https://vm.ee/et/sanktsioonid-mis-kehtestatud-seoses-venemaa-agressiooniga-ukrainas

Valgevenele suunatud sanktsioonide ülevaade: https://www.fiu.ee/rahvusvahelised-sanktsioonid/rahvusvahelised-finantssanktsioonid#muudatused-valgevene

Pagulasabi

Pangad pööravad igapäevaselt tähelepanu majanduslikele, geopoliitilistele ja turbekeskkonna arengutele riikides, kus nad tegutsevad. Siinsete pankade jaoks on see töö täna kindlasti tavapärasest intensiivsem, kuid midagi tavapärasest tööst märkimisväärsel määral erinevat Eesti pankades tänaseks esinenud ei ole.

Vaata ka Eesti Panga Pressiteadet "Kuidas mõjutab Eesti pangandust sõda Ukrainas?".

Praeguses olukorras kutsume inimesi üles olema eriti kriitilised igasuguse informatsiooni suhtes, mida internetist loete ja tuginema ainult usaldusväärsetele allikatele. Petturid võivad ära kasutada erinevaid situatsioone, sh viidata küberründe ohule või kutsuda üles heategevusele, et panna inimesi emotsioonide ajel kiiresti tegutsema ning petta välja raha. Tasub olla eriti valvas ning allikakriitiline! Rohkem informatsiooni pettuse äratundmiseks leiab Pangaliidu kampaanialehelt.