Liigu edasi põhisisu juurde

5 soovitust, kuidas oma kodu energiatõhusaks muuta

Ebakindlus majanduses ja ühiskonnas on paljusid meist pannud mõtlema, milliseid valikuid oma rahaga teha – kas investeerida või säästa. Meie soovitus on investeerida oma kodu energiatõhusamaks muutmisse, mis pikas perspektiivis toob kaasa ka olulise säästu.

Kui oled renoveerimist juba aastaid edasi lükanud, siis just nüüd on hea aeg see ära teha ja alustada tasuks juba täna, sest konkurentsiameti prognoosi põhjal on tõenäoline, et energiahinnad püsivad kõrged kogu tänavuse aasta vältel ja ka 2023. aastal.

Selleks, et alustada kodu energiatõhususe tõstmist tuleks esmalt paika panna detailne renoveerimis- või remonditööde plaan. Siin saavad Sulle abiks olla mitmed eksperdid, kes aitavad otsustada nii tehnilisi lahendusi kui ka koostada eelarve. Meie palusime endale appi pikaajalise kogemusega ehituseksperdi Uku Vigeli, kes jagas meile viite olulist nippi, kuidas oma kodu energiatõhusamaks muuta ja tulevastelt elektriarvetelt säästa.

1. Akende vahetus

Akende vahetamine võib küll tunduda väike asi, kuid sellega kaasnev võit maja soojapidavusele on märkimisväärne. Tuleb silmas pidada, et aknad peaksid sooja ning oleksid kvaliteetselt paigaldatud. See tagab, et soe õhk ei lähe toast rändama ja külm välisõhk ei pääseks talvel tuppa.

Selleks, et akende vahetusest ka päriselt kasu oleks, tuleks eelistada väiksema soojusläbivusega aknaid. Näiteks kolmekordse klaaspaketiga akendel on väiksem soojusläbivus kui kahekordse klaaspaketiga akendel. Seega võiks eelistada kolmekordseid pakettaknaid.

Lisaks soojapidavusele on akende valimisel ja vahetamisel oluline ka helikindlus. Samuti on tähtis enda jaoks läbi mõelda, kas aknad peaksid olema avatavad ning kui jah, siis kuidas nad lahti peaksid käima, et neid oleks hiljem ka mugav hooldada.

2. Katuse vahetus ja pööningu soojustamine

Tavaliselt on katuse vahetamine üks esimesi töid, mis kodu renoveerides ette võetakse. Põhjus on lihtne: auklik ja vana katus sooja ega vett ei pea.

Katuse ja pööninglae puudulik soojustus on üks peamisi kõrgete küttearvete põhjustajaid. Viletsalt soojustatud katust on talvel lihtne märgata: soojustamata katus on lumevaba ning katuse servas ripuvad pikad jääpurikad. Mida rohkem lund on katusel ja vähem jääpurikaid, seda paremini on katus soojustatud. Katuse soojustamiseks on mitmeid võimalusi ning endale kõige sobivama variandi leidmiseks tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes ka kohapeal majaga tutvub ja aitab leida parima lahenduse.

Katusevahetusel tuleks mõelda ka sellele, kas uus katus muudab maja välisilmet või mitte. Kui uus katus tuleb vanast täielikult erinev, on selleks vaja ka ehitusluba ning -projekti.

Kindlasti on tähtis läbi mõelda ka see, kas katuse all on juba praegu eluruumid või soovitakse pööning elupinnana kasutusele võtta tulevikus. Kui mõte katusealustest eluruumidest kõlab ahvatlevalt, tuleks pööning ka soojustada ning mõelda kohe ka katuseakendele. Seda kõike on tunduvalt odavam teha katust vahetades kui hakata hiljem ringi ehitama. Lisaks aitab soojustatud pööning ka alumisel korrusel paremini sooja hoida.

3. Fassaadi soojustamine

Kui aknad ja katus peavad juba sooja, tuleks pilk peale heita ka oma maja fassaadile. Halvasti soojustatud või juba päevi näinud fassaad laseb kogu väärtusliku sooja majast välja ja vähendab oluliselt energiatõhusust.

Õigesti ja õigeid materjale kasutades aitab kvaliteetselt soojustatud fassaad kütte pealt märkimisväärselt kokku hoida. Fassaadi soojustamisel on väga oluline pöörata tähelepanu detailidele, mis tuleb põhjalikult läbi mõelda. Esmajoones vajab kindlaks tegemist maja praegune soojapidavus: kehvalt soojustatud maja tunneb ära näiteks selle järgi, et tuppa tekib liigne niiskus. Sellisel juhul tuleks uurida, kust niiskus tuppa ja soe välja pääseb – kas lekkekohaks on räästad, sokkel või aknasõlmed.

Olenemata maja ehitusmaterjalist toimub peamine fassaadi soojustamine alati väljast. Eriti kivihooneid ei tohiks mitte kunagi seestpoolt soojustada, kuna seest soojustades tekib seinale niiskus soojustuse taha. See toob kaasa hallituse ja seenkahjustuse ohu, mis teevad kurja nii majale kui ka sealsetele elanikele.

Fassaadi soojustamisel tuleks varakult mõelda ka uuele ventilatsioonisüsteemile, mis lisaks energiatõhususele muudab tunduvalt paremaks ka maja sisekliima.

4. Küttesüsteemi vahetamine

Oma kodu küttesüsteemi vahetamine kaasaegse vastu on üks peamine võimalus energia kokkuhoiuks. See töö tuleks aga ette võtta alles siis, kui oled veendunud oma kodu akende, katuse ja fassaadi soojapidavuses. Vastasel juhul ei pruugi küttesüsteemi vahetus end ära tasuda.

Praegu otsivad paljud koduomanikud alternatiive gaasiküttele, mida varasemalt on peetud üheks soodsaimaks kütteliigiks, kui nüüd on teinud gaasi hind märkimisväärse tõusu. Igal juhul on uue küttesüsteemi valikul oluline, et valitud lahendus oleks just Sinu koduga sobiv ning aitaks päriselt energiakuludelt kokku hoida – selleks võib olla näiteks õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump või hoopiski pelletitega köetav katel.

Küttesüsteemi vahetust planeerides on mõistlik esmalt tellida eksperthinnang, et saaksid ülevaate hetkeolukorrast ja teaksid, kui palju olemasolevat muuta või asendada tuleb. Küttesüsteemi vahetamine vajab ehitusluba ning paigaldamisel tuleb järgida ehitus- või küttesüsteemi projekti. Lisaks sellele tuleb teha ka ehitusteatis ning pärast paigaldust saada kasutusluba.

Küttesüsteemi vahetamine on küll üsna kulukas ettevõtmine, kuid pikas perspektiivis on see seda väärt. Reaalset kokkuhoidu võib näha küll alles paari aasta pärast, kuid kindlasti tunnetad vahet juba jooksvatest hoolduskuludest, sest uued süsteemid on ka palju vastupidavamad.

5. Taastuvenergia kasutamine

Taastuvenergia kasutusele võtmine on hea viis, kuidas lihtsamad ja vähem elektrit tarbivad kodumasinad suurest elektrivõrgust lahti ühendada. Näiteks televiisor, nõudepesumasin ja külmkapp ning miks mitte ka veeboiler võivad täiesti muretult tarbida hoopis taastuvenergiast tulenevat elektrit.

Eriti hea variant on taastuvenergiat kasutada oma suvekodus, kus aega ei veedeta palju ja soovitakse kokku hoida elektriarvetelt. Üks levinumaid variante on maja või suvekodu katusele paigaldada päikesepaneelid. Tänapäevased päikesepaneelid on juba nii tublid ja targad, et isegi varjud ning muud häirivad tegurid nende tööd enam ei sega. Samas tuleb arvestada, et päikesepaneelide tasuvusaeg võib osutuda küllaltki pikaks, kuid nende suur eelis on see, et võrgust vajaminevat energiat koos võrgutasude ja aktsiisidega soetama ei pea.

Meeles tasub pidada, et oma kodu energiatõhususe tõstmine ei ole üksnes remont või väike hooldustöö, vaid investeering tulevikku, mis aitab energiahindadelt kokku hoida. Enne kui aknaid, katust ja küttesüsteemi vahetama asud, tee kindlasti projektiplaan ning kaardista, millised tegevused tuleb teha, et kodu oleks energiatõhus. Samuti pea meeles, et tunduvalt odavam on oma maja energiatõhusaks muutmisega alustada juba täna, sest homme võivad olla nii energiaallikate kui ka ehitusmaterjalide hinnad veelgi kallimad.

Selleks, et kodu energiatõhusaks muutmine poleks liialt suur hoop rahakotile, siis heida pilk ka Coop Panga väikelaenu tingimustele ja mõtle, kas see aitaks Sul kulusid hajutada. Väikelaenu taotluse saad mugavalt täita veebis ning on hea võimalus suuremad väljaminekud pikema aja peale ära jagada. Kui soovid enne taotluse täitmist meie laenuhalduriga nõu pidada, siis lepi kokku endale sobiv aeg ja arutame asjad läbi!

Jaga

Teised postitused

Kui palju euribori tõus minu laenumakseid mõjutab?

Tänavu suve alguses tõusis euribori intressimäär esimest korda alates 2015. aastast taas üle nulli ja osa laenuvõtjad on pidanud juba maksma esimesi suuremaid kuumakseid. Coop Panga erakliendi kinnisvara finantseerimise äriliini juht Karin Ossipova vastab enimlevinud küsimustele, mida euribori tõus on laenuvõtjatele endaga kaasa toonud ja millele igaüks peaks tähelepanu pöörama.