Coop Panga finantsjuht Paavo Truu kirjutab, et pikast madalate intresside perioodist tulenevalt pole inimesed harjunud nägema tähtajalist hoiustamist kasuliku raha kasvatamise meetodina. Kui 2008. aastal hoiustasid eraisikud ja ettevõtted Eesti kommertspankade tähtajalistel hoiustel ligi 50% kogu oma vabast rahast, siis praegu moodustavad era- ja äriklientide tähtajalised hoiused kõigist hoiustest vaid ligikaudu 21%.
Enam kui kümne aasta jooksul pakkusid pangad tähtajalise hoiuse eest peaaegu olematut intressi, mis nullis säästjate motivatsiooni oma raha tähtajaliselt hoiustada. Ühes motivatsiooniga on kadunud ka põhilised teadmised, mida seoses raha tähtajalise hoiustamisega meeles tasub pidada. Viiele enam levinud küsimusele, mida praegu raha tähtajalise hoiustamise kohta küsitakse, vastab Paavo Truu.
1. Kas tähtajalise hoiuse intressid tõusevad veel või on lagi saavutatud?
Hoiuseintressid on olnud kõrged ka varem, aga sellisel tasemel intresse pole nähtud väga pikalt. Alates Eesti eurole üleminekust 2011. aastal, pole pankade pakutavad tähtajaliste hoiuste intressid olnud kunagi nii kõrged nagu praegu. Näiteks kodumaine Coop Pank maksab enne jaanipäeva avatud tähtajaliselt hoiuselt kuni 5% intressi.
Seda, kas intressid veel tõusevad või mitte, on keeruline ette prognoosida, kuid rahaturgudel domineerib arvamus, et pigem on intressid oma tippu saavutamas või juba saavutanud ning pikas perspektiivis hakkame taas nägema langustrendi.
Tähtajaline hoius on turvaline, sest riiklik Tagatisfond tagab hoiused koos teenitud intressiga kuni 100 000 euro ulatuses igas krediidiasutuses.
2. Kas kogu vaba raha tasub korraga ühele hoiusele panna või peaks avama mitu erinevat hoiust?
Tähtajaline hoius on mõeldud kindla summa hoiustamiseks kindlaks tähtajaks, näiteks aastaks. Kui hoiustaja on veendunud, et selle perioodi jooksul raha tarvis ei lähe, tasub valida pank, mis pakub turvalist hoiustamist ja parimat intressi ning avada üks hoius.
Teine võimalus on hajutamise strateegia ehk jagada suurem summa mitmeks tähtajaliseks hoiuseks, mis lõppevad eri aegadel, sest see tagab ka raha vabanemise koos intressidega jao kaupa.
Näiteks, kui hoiustajal on 12 000 eurot vaba raha, võib sellega 5-protsendilise intressiga tähtajalisel hoiusel teenida aastaga 600 eurot. Teine võimalus on avada igal kuul 1000-eurone tähtajaline hoius, sest nii hakkab raha hoiustelt igal kuul järgemööda vabanema. Hajutatud hoiuse puhul tuleb aga arvestada, et intressikeskkond on pidevas muutumises ja seda hoiuse intressi, mida pakuvad pangad tähtajalisel hoiusele täna, ei pruugi nad pakkuda näiteks järgmisel või ülejärgmisel kuul.
3. Kas hoiuseintressid on mõistlik välja võtta iga kuu või hoiustamise perioodi lõpus?
See oleneb hoiustaja vajadusest. Kui hoiustaja soovib oma hoiuse pealt teenitud tulu kohe kasutama hakata, on asjakohane valida igakuised väljamaksed. Tähele tuleb panna aga seda, et igakuise väljamaksega hoiuse intressid kipuvad olema mõnevõrra madalamad kui hoiustamisperioodi lõpul väljamakstavate intresside puhul. Kui puudub vajadus kohe intressi tulu kasutama hakata, on mõistlikum ajastada intresside väljamakse hoiuse lõppemisega samale ajale, sest nii saadakse maksimaalselt kõrget intressimäära.
Tähtajalist hoiust avades küsib pank tavaliselt ka seda, kas hoius lõppeb konkreetsel kuupäeval või soovitakse, et hoius pikeneb automaatselt. Esimene variant sobib eelkõige neile, kes panevad hoiusele intressi koguma näiteks pere järgmise aasta suureks suvereisiks mõeldud raha või tulevase eluaseme sissemaksu. Sellisel juhul on teada, et seda raha soovitakse kasutada täpselt aasta pärast ja mõistlik oleks valida konkreetsel kuupäeval lõppev hoius.
Need, kes soovivad oma vaba raha pealt püsivalt riskivaba intressitulu teenida, võiksid eelistada automaatselt pikenevat hoiust, sest nii ei pea tähtaja möödudes tegelema uue hoiuse avamisega.
Kõik enne 24. juunit 12–17 kuuks avatud uued tähtajalised hoiused kasvavad 5% aastas – see on tulu, millega saab kindlalt arvestada.
4. Kas tähtajalist hoiust on võimalik ka ennetähtaegselt katkestada?
Raha tähtajalisele hoiusele kandmine on hoiustaja ja panga vaheline kahepoolne siduv kokkulepe. Panga jaoks on tähtajaline hoius vahend pikaajalise likviidsuse ja rahapuhvrite juhtimiseks ning hoiustajale makstakse intressi tema raha kasutamise eest.
Selle kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine on pigem erand kui reegel. Isegi kui pank lubab erandkorras tähtajalise hoiuse ennetähtaegselt lõpetada, on sellel hoiustaja jaoks hind, mis tavaliselt tähendab seda, et kliendil tuleb loobuda juba teenitud intressidest. Sageli on lepingus ka trahv, mida rakendatakse tähtajalise hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel.
Seepärast tuleb enne hoiuse avamist veenduda, et hoiustatavat raha ei vajata enne hoiuse perioodi lõppemist ning valida hoiustamiseks endale kõige sobivam periood. Enne hoiuse erakordset katkestamist tasub põhjalikult tutvuda tähtajalise hoiuse katkestamise tingimustega, et vältida ootamatuid kahjusid.
5. Mis mõte on säästa ja hoiustada kui inflatsioon kõik ära sööb?
Kahjuks on tõesti nii, et inflatsioon karistab säästmist, kuid õnneks me näeme juba ka inflatsiooni aeglustumist. Kuigi 5% hoiuseintress ei paista 20% inflatsiooni kõrval esmapilgul atraktiivne, võiks endalt küsida, milline on parem alternatiiv. Kui loobuda 5% tähtajalise hoiuse intressist, siis inflatsioon sellest ei muutu ja rahaline kaotus on veelgi suurem. Kuna inflatsioonist ei pääse keegi, võib julgelt öelda, et tähtajaline hoius on praegu kõigist säästmise variantidest kõige parem.