Ehitusmaterjalide tarneraskuste lahenduseks on põhumajade tootmine

Konkursi ja sellele järgneva põhumajade ehitamise projekti eesmärk on viia kodumaisel ehitusmaterjalil põhinev keskkonnasõbralik majatootmine uuele tasemele ning mitte sõltuda ehitusmaterjalide tarnimisel teistest riikidest. Kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi korraldajad on Sadala Agro OÜ, Krohwin OÜ, Equilibre MTÜ. Konkurssi toetavad Coop Pank, Jõgeva vald, Aru Grupp AS ja Ratek Wood OÜ.

Põhumaja arhitektuurikonkursi žürii esimees Hannes Praks selgitas, et konkursi käigus otsis žürii A-energiamärgisele vastavaid arhitektuuriliselt ja elamismugavuselt kõrgetasemelisi ning reaalseks elluviimiseks sobivaid põhumaju, mida rajada Eesti hajaasustuspiirkondadesse.

Modernse põhumaja konkursile laekus seitse tööd. Žürii lemmikuks valiti projekt „Lutum“. „Lisaks heale materjalipärasele arhitektuurile sõnastab võidutöö vaimukate ning tehnoloogiliselt lihtsate lahendustega nagu sahver ja kütteta suvetuba säilenõtke maailmavaate alusteesi – tuleb astuda sammuke tagasi, et minna edasi,“ tõi Praks välja žürii lemmiktöö lihtsuse ja eripära.

Lisaks valis žürii välja veel neli väga hästi läbimõeldud projekti, mille alusel minna edasi eramu projekteerimise ja ehitamisega.

Konkursi eestvedajad on veendunud, et põhumajade laialdasem kasutuselevõtt võimaldab Eesti riigil saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaneutraalsuse eesmärke. Praeguses majandusolukorras, kus esineb nii materjali- kui ka energiadefitsiit, tuleb leida ehituses ja majade soojustamisel uusi, keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Põhk on Eesti kohalik taastuvressurss, mis võimaldab ehitada keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid maju, mille kvaliteet on võrreldav puitmajaga.

Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova kinnitas, et põhumajadel on oluliselt suurem potentsiaal kui Eestis seni rakendatud. „Kui tänaseks on Eestis ehitatud vaid sadakond käsitööna valminud põhumaja ja selle valdkonna kompetents on olnud väga väike, siis konkursil välja valitud arhitektuurikavandite alusel alustatakse esmakordselt põhumajade tootmist professionaalsel tasemel.“

Ossipova lisas, et kui põhumaja vastab kõikidele kaasaegse eramu tingimustele, siis saab seda finantseerida kodulaenuga. „Põhumaja elamiskvaliteet on võrreldav puitmajaga, kuid selle ehitamisel on mitmeid eeliseid. Lisaks sellele, et ehitusmaterjalina kasutatavad põhuplokid valmivad Eestis ega sõltu rahvusvahelistest tarnetest, on nendest maja ehitamine ka soodsam.“

Hajaasustusega piirkondadesse põhumaja ehitamiseks saab taotleda MES-ikaaslaenu või KredExi maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis vähendab laenutaotleja jaoks oluliselt omafinantseeringu osakaalu.

Teraviljatootja Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde lisas, et kasutades hoonete ehitamisel soojustusmaterjalina põhku ning viimistluses kohalikke ehitusmaterjale nagu savi, liiv, lubi ja kanepikiud, saavutatakse ühe korraga nii madal ökoloogiline jalajälg, energiatõhusus kui ka tervislik sisekliima, mis on kõik olulised märksõnad tänapäevase keskkonnasõbraliku maja ehitamisel.

„Pärast konkursitulemuste avalikustamist alustame väljavalitud tööde autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks. Plaan on alustada kohe pärast võidutööde väljavalimist majade projekteerimist ning püstitada esimesed 3–4 põhumaja Jõgeva valda juba järgmisel aastal,” täpsustas Kalde.