Kodulaenu maksimaalse ülempiiri arvutamisel jälgitakse, et laenuvõtja igakuised finantskohustused ei ületaks poolt tema netosissetulekustest. Siis on tõenäoline, et inimene tuleb laenumaksete tasumisega toime ja raha jätkub ka muudeks vajalikeks kulutusteks.
„Kui varem arvutasid pangad koduostja võimaliku laenuvõimekuse riski läbi kuue protsendi suuruse intressimääraga, siis praegu tehakse arvutus pakutava intressimääraga, millele lisandub veel kaks protsenti ehk kodulaenu kuumakse kalkuleeritakse pankades läbi juba ligi kaheksa protsendiga,“ räägib Ossipova.
„Käibemaks tõuseb kõikidel igapäevastel toodetel. Kui palgad ei tõuse ja euribor jääb praegusele tasemele, mõjutab käibemaksu tõus otseselt inimeste laenuvõimekust. Mida kõrgema hinnaga on kinnisvara, seda kättesaamatumaks muutub see paljude inimeste jaoks,“ märgib ta.
Ossipova toob välja, et viimase aasta jooksul on laenusaaja maksimaalne võimalik kodulaenu summa vähenenud ligikaudu 15 protsenti. „See tulenes eelkõige euribori tõusust ja kõrgest inflatsioonist. Järgmisel aastal avaldab omakorda mõju käibemaksu tõus. Kodulaenuvõtjate jaoks sõltub palju sellest, millisel tasemel on järgmisel aastal euribor.“
.jpg)
Ta lisab, et intressimäärad hakkavad ühel hetkel langema ning kui palgad näitavad jälle kasvutrendi, siis paraneb taas ka inimeste võimalus suuremaid laene saada ja kallimat kinnisvara soetada.
Kinnisvaraarendaja Endover juht Robert Laud kinnitab, et uuest aastast jõustuv käibemaksu määr mõjutab kõiki elukondliku kinnisvara arendajaid ning käesoleva aasta lõpp toob uusarenduste müüki aktiivsust. „Kes tahab valmis uusarendusse korterit osta ning kaalub, kas teha seda nüüd aasta lõpus või lükata otsus edasi uude aastasse, siis kasulikum on igal juhul leping ära sõlmida detsembris.“
Laud toob välja, et selle aasta jooksul sõlmitud võlaõiguslike lepingute puhul on sissemaks praegu kehtiva määra ehk 20 protsendi suuruse käibemaksuga, kuid kui asjaõiguse lepingu sõlmimine jääb uude aastasse, rakendub juba uus maksumäär ehk 22 protsenti.