Liigu edasi põhisisu juurde

Helgor Markov: „Kõige parem reklaam on hea kogemus, mida edasi räägitakse“

Coop Pank tutvustab läbi suve oma kliente. Iga inimene õpetab meile midagi uut ja huvitavat.

Food Studio kaasomanik Helgor Markov on üks nendest Coop Panga klientidest, kes meid igapäevaselt inspireerib. Helgor lõi 10 aastat tagasi koos sõbra Indrek Kivisaluga toidustuudio, et toidust huvitatud inimestele anda võimaluse ise katsetada ja oskusi omandada ning veeta meeleolukas õhtu koos pere, sõprade või kolleegidega. Ühest ideest kasvab järgmine ja nii on meestel käsil uus ettevõtmine.

Oled üks Food Studio asutajatest. Kuidas toidustuudio alguse sai?
10 aastat tagasi müüsin mina Horeca ettevõttes liha ning Indrek Kivisalu oli Eesti presidendi peakokk. Tööalasest suhtlusest kasvas ajapikku sõprus. Toiduhuvilistena hakkasime koos kokkama, algul endale, pärast käisime juba sõprade kodudes süüa tegemas. Teiste juures kokkamas käies ei tea aga kunagi ette, millised vahendid on olemas, kui palju ruumi on, seega põhjalikult valmistuda ei saa kunagi. Idee luua toidustuudio tuli mul lennujaamas ootesaalis istudes. Võiks olla selline koht, kus saame ise süüa teha ja anda oma teadmisi ka teistele edasi. Exceli arvutused edukat tulevikku stuudiole küll ei lubanud ja ega Indrek kohe mõttega kaasa ei tulnud, kuid minu kindel usk nakatas ka teda.

Idee oli olemas. Kuidas edasi läksite?
Hakkasime sobivat ruumi otsima ja leidsime Tallinnas Ahtri tänaval mitmest väiksest toast koosneva ruumi. Kohe tekkis kujutlus, milline avar ruum sellest tulla võiks. Kuna rahalisi vahendeid ei olnud piisavalt, siis tegime kõike Indrekuga kahekesi. Päeval oled presidendi lossis peakokk, õhtul juhatad kokkamist ja öösel koristad. Nii elasime mitu kuud töö ja hobi vahel.

Kuidas stuudio vastu võeti?
Üllatavalt hästi. Esimese kuuga tegime 20 lõuna- või õhtusööki ja seda ilma reklaamita. Me ei ostnud tasulist reklaami ajalehte ega kleepinud plakateid mööda linna. Kõige parem reklaam on hea kogemus, mida edasi räägitakse. Esimesed külalised said positiivse emotsiooni, mida jagasid teistega ning nii täitus meie kalender kiiresti. Peagi saime aru, et hobi võtab päevatöö kõrvalt palju aega ja otsustasime töölt ära tulla ning keskenduda toidustuudio arendamisele.

Mis on Teie edu saladus?
Personaalne lähenemine. Meie valmistumine õhtusöögiks algab hiljemalt lõunal, kui lähme toorainet ostma. Seejärel külalistega 2-3 tundi ühist kokkamist ning enamasti saab päev läbi alles hilistel õhtutundidel. Personaalsuse juures on tähtis ka privaatsus. Restorani tasemel toit, mida saad valmistada oma sõprade või töökaaslastega ning puudub melu, mis avalikus kohas paratamatult on.

Pakute toidukoolitusi erinevatel teemadel, mille järgi need teemad kujunevad või valiku teete?
Algselt võis klient kogu menüü ise kujundada, aga kui valikuid on lõputult, siis ei pruugi see alati hea olla. Mõne kliendiga kulus vähemalt viis päeva, et menüü paika saada. Nüüd on meil kindlaid koolitusi ja menüüsid tekkinud päris palju. Aga alati tuleme ka klientide soovidele vastu.

Kas on juhtunud, et olete unustanud ürituse?
Seda ei ole 10 aasta jooksul kordagi juhtunud. Kuna nüüd on meie tiim suurem ja iga liige vastutab kindla osa eest, siis planeerime üritust ühiselt ja ettevalmistused toimuvad juba mitu päeva enne. Samas ainuke äpardus juhtus minu enda pulmas, kui Indrek vastutas söögi eest. Pulm toimus Tallinnast väljas ning soojaks toiduks oli kukeseenevokk värske kartuliga. Suur vokkpann oli küll kaasas, aga mida polnud, oli gaasiballoon, mis vokkpanni tööle paneks. Kui traditsiooniliselt pakutakse esimesena sooja toitu ja seejärel külma, siis murdsime traditsiooni ja esmalt serveeriti külmlaud. Samal ajal sõideti Tallinna gaasi järele ja ega külalised vist aru saanudki.

Kuidas sündis FS Goods ja puljongi tootmine?
Puljong on toiduvalmistamise põhialus. Toidustuudio koolitustelt küsiti meilt pidevalt, kust saab kastet või puljongit osta. Aga seda ei olnudki võimalik poest osta, sest keetsime selle ise mitu tundi. Samas on inimestel kiire elutempo ja ei ole aega tunde puljongit keeta. Jällegi maailma avastades, seekord USA-s, nägin müügil vedelat puljongit. Meie oleme siin harjunud mõtlema puljongist kui kokkupressitud kuubikust, aga see võiks olla ju valmis vedelal kujul. Indrek arvas, et see ei ole just kõige parem idee, aga taas sain ta lõpuks nõusse. Siis algas katsetamine. Köögis väikses potis võib ju puljong olla väga hea, aga sama retsept siiski ei tööta tehes seda korraga kolmsada korda rohkem. Näiteks aedviljapuljongit kallasime tonnide viisi kanalisatsioonist alla enne kui leidsime puuduoleva komponendi. Selleks oli puravik ja kohe oli maitse paigas.

Kas kaubandusketid võtsid kohe puljongid müüki?
Poed olid küll skeptilised, kuid võeti müüki. Plaan oli müüa nelja erinevat puljongit kokku 4000 ühikut, aga üllatuslikult oli esimese kuu müügitulemus 6500. Loomulikult tekitas edu ka probleeme, sest me ei jõudnud toota nii palju, et oleks piisav laovaru, pakendid said otsa, lõpuks sai ka arenemiseks vajaminev raha otsa. Appi tuli Coop Pank, kes uskus meie ideesse ning oli kohe esimesest päevast meie edulooga kaasas. Kogesime tõeliselt inimlikku ja kaasaaitavat suhtumist ning tõime ka Food Studio arvelduse Coop Panka.

Kuhu edasi?
Edasi läheme Euroopasse. Esimese aasta edu andis julguse vaadata kaugemale. Vedelat puljongit müüakse UK-s, aga Euroopas seda ei ole. Lisaks puljongile ekspordime näiteks veinikastet Soome, Lätti, Leetu. Oleme suutnud murda ka Hispaania turule, kuhu on väga raske saada. Kopeeritud tootega ei võeta sind vastu, sul peab olema uus toode.

Teil on väga suured plaanid. Kas vahepeal nende ees hirmu ei teki?
Me ei karda riskida. Kui elus tekib võimalus teha midagi nii huvitavat, siis ei saa võimalust käest lasta. Eesti toiduainetööstusel ei ole laias maailmas veel suurt edulugu, meil on see võimalus. Teeme ka koostööd teadlastega, et luua päris (mitte autoklaavitud) toitu, mille valmistamine kodus võtaks 15 minutit.

Et olla edukas, peab oskama ka puhata. Kuidas end töömõtetest välja lülitad?
Ideaalne puhkus on 6-tunnine jalgrattasõit, see puhastab pea täielikult mõtetest. Olen jõudnud arusaamale, et puhkama peab, seega võtan iga 2-3 intensiivse kuu tagant 2 nädalat puhkust. Siis on akud laetud, uued ideed peas ja saab täie innuga tööle keskenduda.

Oled tiimide arvestuses Ironman Tallinn 2018 võitja. Miks sellise väljakutse vastu võtsid?
Mu hea sõber Marko Albert oli triatleet ja oma ala absoluutne tipp! Tänu Markole olen saanud reisida ja näha tippsporti väga palju ja lähedalt. Vastutasuks olen pakkunud head treeningkaaslast ja palju head toitu. Tänu temale olen võistlustel suutnud endast maksimumi kätte saada. Ja loomulikult, kui sulle öeldakse, et sa ei jõua triatlonis ratast sõita, siis on vaja tõestada vastupidist. Sellest lausest, mida kunagi sõber Ain-Alar ütles, sai alguse ka minu teekond rattamaailma. Tänaseks on sellest saanud elustiil.

Jaga

Teised postitused