Liigu edasi põhisisu juurde

Kas Eesti inimesed säilitavad väikelaenu võttes kaine mõistuse?

Jah, säilitavad küll! Hiljutine uuring näitab, et valdav osa Eesti inimesi on vägagi teadlikud väikelaenuga kaasnevatest riskidest ja intressitasemest. Seetõttu kasutatakse väikelaenu  enamasti vaid väga selgel eesmärgil.

Kõige sagedamini eelistatakse väiksemaid summasid laenata oma kodupangast ja teisi panku kaalutakse alles siis, kui kodupangast saadakse eitav vastus.

Samas koguvad väikelaenuandjatena üha suuremat populaarsust Eesti kapitalil põhinevad pangad ja vältida püütakse nn laenukontoritega kokku puutumist, tutvustab Coop Panga tarbimisfinantseerimise äriliini juht Rasmus Heinla Norstat Eesti korraldatud uuringu tulemusi.

Tulemustest nähtub, et mingil ajahetkel on väikelaenu võtnud 42% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Neist 41% on teinud seda ühel korral ja 41% kahel või kolmel korral. Samas on väikelaenu tarbimisele avatud ligi kolmveerand (74%) vastanutest ja vaid veidi enam kui veerand (26%) välistab selle võimaluse – nad pole kunagi väikelaenu võtnud ega võtaks seda ka tulevikus.

väikelaen

Valdavalt on suhtumine väikelaenudesse soosiv: rohkem kui pool vastajatest peab väikelaenu sobilikuks kõigile, kellel on raha vaja ja oma vahenditest kohe ei jätku. Samas usub kolmandik, et väikelaenud on suunatud madalama finantsteadlikkusega inimestele, kes ei saa aru, et raha tuleb kalli hinnaga. Ootuspäraselt on viimase hoiaku esindajate seas kõige rohkem neid, kes pole ise väikelaenu võtnud ja välistavad selle võtmise ka tulevikus.

Miks ja kust väikelaenu võetakse?
Väikelaenu võetakse enim auto ostuks, remondiks või ehituseks ja kodutehnika soetamiseks. Lisaks peetakse väikelaene otstarbekaks ka kinnisvara ostmisel ja tervise ning hariduskulude katmisel.

Arvamuste kohaselt tehakse oma laenuotsus tuginedes intressile ja krediidi kulukuse määrale ning võimalusel valitaks kodupank. Lisaks hinnati üsna oluliseks ka madalaid või puuduvaid lisatasusid.

miks väikelaen

Kui vastajatelt uuriti, mille põhjal nad viimase laenuotsuse tegid, selgus, et just see laenuandja valiti sellepärast, et tegu oli kodupangaga. Intressi, krediidi kulukuse määra või lisatasude osatähtsus oli otsuse juures märkimisväärselt väiksem.

Ainult kodupangast võtavad pakkumise enam kui pooled laenust huvitatud inimesed. Kodupanga eelistena nähakse ennekõike sissetulekute ja finantskäitumise info olemasolu, mistõttu pole vaja esitada täiendavaid dokumente. Seetõttu on laenu saamine ka lihtsam ja kiirem.

Kodupanga kasuks räägib ka usaldusväärsus. Kodupangast laenajad on avatud teistele pakkujatele vaid siis, kui kodupank neile laenu ei anna või keegi teine pakub laenu selgelt parema intressi või krediidi kulukuse määraga.

Kiirlaenukontorid ei ole populaarsed
Kui laenutaotleja on avatud küsima pakkumist ka mujalt kui oma kodupangast, siis ennekõike kaalutaks teisi pankasid, mitte laenudele spetsialiseerunud ettevõtteid ehk nn kiirlaenu kontoreid.

Argument on ka kodumaisus. Näiteks Eesti kapitalil põhinevat Coop Panka või LHV-d kaalutaks isegi mõnevõrra enam kui Rootsi kapitalil põhinevat SEB-d (vastavalt 47% ja 50% versus 44% vastanutest). Enim esitataks taotlusi siiski Swedbankile – tegemist on suurimat turuosa omava pangaga ehk see on suurima osa inimeste kodupank.

graafik

Uuringust tuleb välja, et Eesti inimeste teadlikkus väikelaenude osas on pigem kõrge, kuid tegelikus elus laenuvajaduseni jõudes valib suur osa kliente mugavaima tee ja eelistab kodupanka. Võimalust võrdlevate pakkumiste abil sadu eurosid kokku hoida kasutatakse pigem vähe.

Kuidas käitud Sina – kas võtad esimese ettejuhtuva või oled nõus tegema eeltööd ja küsima ka võrdlevaid pakkumisi?

Artikkel on ilmunud Delfi Ärilehes.

Jaga

Teised postitused