Liigu edasi põhisisu juurde

Kas laenu saamine on muutunud Eesti ettevõtete jaoks keerulisemaks?

Eesti panganduses on suurte muutuste aeg, sest mitmeid aastaid edukalt tegutsenud pangad on turult lahkumas. Senist kiiret majanduskasvu ja kinnisvara hinnatõusu võrreldakse 2008. aasta näitajatega ja uue kriisi hirmus räägitakse ka sellest, et pangad on muutunud laenude väljastamisel konservatiivsemaks. Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma analüüsis pankade ärilaenude portfelli, et saada aru, kas Eesti ettevõtete jaoks on muutunud laenu saamine keerulisemaks ja kallimaks.

Eesti pankade laenuportfell oli 2018. a lõpus suurem kui kunagi varem ja selle kasv on olnud Euroopa keskmisest kiirem. Kui senine kõrgpunkt oli 2008. aastal, siis Eesti Panga andmetel on alates 2011. aastast laenude väljastamine taas kasvanud ligikaudu 1,3 miljardi euro võrra, kusjuures see kasv ei sisalda endas mitmesaja miljonilist tehingut, millega tõsteti seoses kahe Skandinaavia panga ühendamisega Eesti pangandussüsteemist välja laenud, kuid rahastus ettevõtetele jäi alles. Neid numbreid vaadates ei saa öelda, et laenude kättesaadavus oleks vähenenud. Küll saab märkida, et aastased kasvumäärad on oluliselt tagasihoidlikumad kui kriisieelsel perioodil: kui perioodil 2011-2018 kasvasid ettevõtetele antud laenud aastas keskmiselt 300 miljonit eurot, siis kriisieelsetel aastatel ulatus kasv 1,9 miljardi euroni aastas. 

Mida oleme eelmisest kriisist õppinud?
Kriisieelse aja plahvatusliku laenumahtude kasvu veduriks olid pankade madalad laenuintressid ja suhteliselt julge rahastamine. Rahastust said ka projektid, mis polnud jätkusuutlikud ja mille omanikud ei suutnud laenu tagasi maksta. Probleem ei olnud intressitasemetes, vaid puudulikes rahavoogudes. Võib öelda, et pangad on kriisist õppinud ning kaaluvad uute projektide finantseerimisotsuseid varasemast hoolikamalt.

Lisaks laenude kättesaadavusele on toodud välja, et laenuintress on tõusnud. Mitmed siinsed pangad, kes rahastasid oma äri peamiselt emapankade rahaga, on turult lahkunud ning uued tulijad kasutavad laenude rahastamiseks kohalikke hoiuseid. Suur osa Eesti kliente hoiab oma kontol seisvat raha endiselt Skandinaavia pankade kontodel nullintressiga. Uued pangandusturule tulijad peavad klientide võitmiseks ja oma hoiuste mahu suurendamiseks maksma kõrgemat hoiuseintressi, mis omakorda kajastub ka pisut kallimas laenuhinnas. Samas, mida rohkem hajutavad kliendid oma raha erinevate pankade vahel, seda soodsamaks muutub ka turu keskmine laenuraha hind.

Kallimad laenud kinnisvarasektoris
Kui analüüsida laenuintresside tõusu sektorite kaupa, siis Eesti Panga andmetel paistavad kõige kõrgemad intressid silma ehitussektoris, mis on paljuski seotud ka kinnisvaraarendusega. 2018. a lõpu seisuga on kinnisvaralaenude osakaal pankade koondportfellis suurem kui 2007. aasta lõpus. Pangad on ettevaatlikumad ning hindavad selle sektori riske kõrgemalt, et mitte sattuda uuesti kriisile eelnenud olukorda, kus kinnisvara pakkumine ületas tunduvalt nõudlust.

laenude-intressimaarad.PNG

 

Kuidas mõjutab kõrgem intress ettevõtete tootlikkust?
Investeering koosneb lisaks laenurahale ka omafinantseeringust ja kasumiootusest, mistõttu ei avalda 1-2% kõrgem laenumarginaal tootlikkusele väga suurt mõju. Teatud olukordades on 1%-2% kallim laen ettevõtjale kokkuvõttes kasulikum, sest investeeringu maksumus, kasumlikkus ning mõju ettevõttele sõltub lisaks laenumarginaalile ka omafinantseeringu suurusest, maksegraafiku pikkusest ja maksegraafiku sobivusest ettevõtte sesoonsusega. Seetõttu ei tasu investeeringu tegemisel ja laenu kaasamisel kunagi lähtuda ainuüksi laenu hinnast. 

Alternatiivid
Kuigi mitmed Eestis pikalt tegutsenud Skandinaavia pangad on siit turult lahkumas, on Eesti ettevõtete rahastusvõimalused uute turule tulijate tõttu avardunud. Kohalikul kapitalil põhinevad pangad soovivad osaleda aktiivselt nii finantseerimise kui ka arveldusteenuste turul. Kui seni oli kõikidel pankadel suhteliselt sarnane riskiisu ja finantseerimismuster, siis uued turuosalised lähenevad klientidele tihti hoopis teise nurga alt ning mitmekülgsemalt, mis peaks andma klientidele senisega võrreldes juurde oluliselt uusi võimalusi. Uued võimalused ei piirdu pelgalt paindliku finantseerimisega, vaid pakuvad klientidele ka soodsamaid arveldus- ning hoiustamistingimusi, mis komplektis finantseerimisega parandavad ettevõtete võimalusi oma äriplaanide elluviimisel. 
 

Jaga

Teised postitused

Lõpuks üks pank, mis maksab Sulle!

Oled Sa mõnikord kokku arvutanud, kui palju igas kuus pangateenustele kulutad? Ja kui palju see aastas kokku teeb? Kui oled numbrid kokku löönud, võid avastada, et Coop Panga paketid on igati mõistlik ja soodne valik.