Liigu edasi põhisisu juurde

Kodumaine pank toetab kohalikku ettevõtjat igal ajal

Majanduslangus on Eestis kestnud juba poolteist aastat ja pikalt väga madalal püsinud töötuse määr näitab tõusutrendi. Samas pole eraisikute ega ettevõtete laenunõudlus oluliselt vähenenud ning ka pankade julgus laene väljastada on püsinud hea, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas.

Eesti majandus on oma mahult väike ja tihedalt seotud suurte regioonidega nagu Skandinaavia ja Saksamaa. Kui nendes piirkondades majandus õitseb või jahtub, tunneme seda omal nahal ka Eestis ning seda praktiliselt igas maakonnas.

Kuigi näeme, et igas maakonnas on väljakujunenud ka nö traditsioonilised või piirkonnale spetsiifilised majandusharud, siis üldjuhul liigub nende areng ja edu samas rütmis suuremate majandustrendidega. Näiteks sõltub Ida-Virumaa suuresti põlevkivist ja energeetikast laiemalt, Saaremaa on pigem turismi poole kaldu ning Pärnumaa käekäiku mõjutab jällegi suuresti metsandus ja puidutööstus – ent üldiselt käivad ka kõik need majandusharud ikkagi sama jalga majanduse suuremate võngetega nii üles kui alla.

Suuremad taristuprojektid, nagu näiteks Rail Baltic, annavad juba nii rajamise perioodil kui ka tulevikus kohalikule majandusele tugeva tõuke ning seovad ka väiksemaid asulaid oluliste tõmbekeskustega nagu Tallinn ja Riia. Selliseid mastaapsemaid kohalikku ettevõtlust ja elukeskkonda kujundavaid projekte on aga üle Eesti, nende positiivsed mõjud on laiaulatuslikud ning võimalusi jagub seetõttu kõigile.

Kuna Eesti on piisavalt väike, ei pööra pangad üldjuhul rõhku sellele, millises maakonnas ettevõtjad oma äri arendavad, vaid eelkõige sellele, kas riskid ja võimalused on adekvaatselt läbi kaalutud ning hinnatud. Laenukomiteede peamine eesmärk on analüüsida äriplaanide vettpidavust, sh ettevõtete krediidivõimekust ja laenutaotlejate usaldusväärsust, et aidata kõikidel Eesti ettevõtetel kasvada.

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll piirkonna elavdamisel

Selleks, et hoida elu igas Eestimaa nurgas, peame me tagama, et inimestel oleks hinnatud elukeskkond, kuhu nad soovivad kolida ning kus on olemas kõik kvaliteetseks eluks vajalikud teenused. Erilist rõhku tuleks panna just noorte ja kõrgharitud inimeste jaoks sobivate võimaluste loomiseks, et nad saaksid täisväärtusliku elu juures olla ka aktiivsed ning ettevõtlikud.

Piirkondliku elu edendamisel on ettevõtete kõrval oluline roll ka kohalikul omavalitsusel ja riigil. Teada on tõsiasi, et aastast aastasse on bürokraatia osakaal asjaajamises aina kasvanud. Selleks, et edumeelsed ettevõtjad saaksid luua ja hoida piirkondades töökohti ning tegeleda nii teenuste arendamisega kui ka tootmisega, tuleks riigil ja omavalitusel ettevõtjatele pakkuda tuge, mitte asjaajamisi põhjendamatult keerulisemaks muuta.

Hea näide on Lääne-Virumaal asuv Väike-Maarja vald, mis on aktiivselt kohalikku elu edendanud. Täna elab Väike-Maarjas 5700 inimest ning vallavalitsuste prioriteetideks on näoga ettevõtjate poole seismine, munitsipaalhoonete energiatõhusus ja mitmekesise haridusvõrgu arendamine. Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla on rõhutanud, et valla kõige olulisem ressurss on nende inimesed. 2023. aastal tunnustas Rahandusministeerium Väike-Maarja valda ka „Võimaluste ärakasutaja“ kategoorias.

Näiteks korraldas vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurikonkurss valgusküllase ja energiatõhusa Rakke lasteaia loomiseks. Energiatõhusate lahenduste kasuks räägib seegi, et vahepeal tõusnud elektri-ja küttehinnad on muutnud uute ja energiatõhusate hoonete tasuvusaja oluliselt lühemaks, mistõttu on igal omavalitsusel mõistlik taolisi investeeringuid ette võtta.

Väike-Maarja vald on vaadanud sihtotstarbeta seisvale varale tõsiselt otsa ja müüs 2023. aastal tühjaks jäänud kutseõppeasutuse hoone noortele ettevõtjatele, kes on hetkel investeerimas sellesse seitsmekohalist summat. Eesmärk on nn hõbemajanduse arendus ehk uus üldhooldekodu, mis võiks piirkonda tuua ligi 30 uut töökohta.

Samal ajal on valda loodud kergliiklusteid ja terviseradasid elanike liikumisharjumuste toetamiseks. Harrastada saab nii rattasõitu, kepikõndi, discgolfi, kergejõustikku ja suusatamist. Ka enamik valla koolidest, lasteaedadest ja noortekeskustest on renoveeritud. Kokkukuuluvustunnet aitavad vallas edendada erinevad festivalid ja spordiüritused, näiteks Pandivere Päev, Wähjafest ja Ebavere Kange triatlon.

Eestimaa arengusse saab panustada ka kohalik pank

Kui kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnad soovivad piirkonna arengusse panustada, on sellesse valmis panustama ka kohalikud pangad finantseerides nii uusi tootmishooneid, kontoreid kui meelelahutuskeskuseid, mis piirkonda lisaväärtust ja uusi töökohti aitavad luua.

Lisaks panustab eestimaine Coop Pank nii linnades kui tõmbekeskustest eemal asuvatesse piirkondadesse, näiteks hoides mugavalt kättesaadavana põhilisi pangateenuseid. Coop Pangal on 15 kontorit 12 linnas ning lisaks saavad nii eraisikud kui ka ettevõtjad teha oma arvelduskontoga seotud sularaha sisse- ja väljamakseid kõigis üle Eesti asuvas 320 Coopi kaupluse kassas.

Samuti pakub kodumaine pank ka arenenud digiteenuseid mugavateks palgamakseteks ja raamatupidamise lihtsustamiseks ja digitaliseerimiseks. Viimasest on kõige rohkem võita eelkõige suurematel ettevõtetel ja omavalitsustel. Väike-Maarja vallavanema Indrek Keskküla sõnul on vald Coop Panga kliendina hoidnud aastas teenustasudelt kokku neljakohalise summa.

Coop Pank

Ettevõtjale ja kohalikule omavalitsusele on kõik vajalik olemas Coop Pangas

  • Ärikliendid ja kohalikud omavalitsused arveldavad Coop Panga äripaketis tasuta, teenivad arvelduskonto jäägilt Eesti kõrgeimat intressi juba esimeselt eurolt ning kasutavad paindlikke finantseerimislahendusi.
  • Coop Panga äripaketis on pankadevahelised välkmaksed, Euroopa maksed, koondmaksed ja pangalingi maksete vastuvõtmine piiramatus mahus tasuta. Lisaks on tasuta ka deebetkaart ning paketitasu puudub.
  • Ettevõtte ja omavalitsuse rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks maksab Coop Pank turu parimat intressi arvelduskonto jäägile.
  • Äriklientide tähtajalisele hoiusele maksab Coop Pank ühte kõrgeimat hoiuse intressi, mis on praegu kuni 4,5 protsenti.
  • Coop Panga ärikliendil on võimalik kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti kanda oma pangaarvele ilma teenustasuta kuni 4000 eurot kuus ja kokku kuni 10 000 eurot kuus.
  • Finantseerimistoodetest pakub Coop Pank äriklientidele arvelduskrediiti, käibekapitalilaenu, investeerimislaenu, liisingut, faktooringut, pangagarantiisid, hooajaliste tööde laenu ja korteriühistulaenu.
  • Coop Pangas on igal ärikliendil personaalne ärikliendihaldur, kes annab nõu ja on alati olemas, kui vaja. Isiklik haldur on nii suurtel kui ka alles alustavatel ettevõtetel.
Jaga

Teised postitused

Mida peaksin teadma, kui soovin kodulaenu uude panka üle tuua?

Pankade laenumarginaalid on hakanud langema ja tingimused muutuvad laenuvõtja jaoks üha paremaks, mistõttu on hea aeg nii neile, kes oma esimest kodu soetavad kui neile, kes mõtlevad kodulaenu refinantseerimisele. Sellest, mida peaks kodulaenu refinantseerimise puhul meeles pidama, jagab oma kogemusi Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kortermajade renoveerimiseks on praegu suurepärane aeg

Korteriühistutel on hetkel parim aeg hakata ellu viima oma renoveerimisprojekte, kuna ehitushinnaindeksi kasv on pidurdunud ja olukord ehitusturul soosib tellijaid. Lisaks on Eesti pankadel suur huvi rahastada renoveerimisprojekte, jagab Coop Panga ärikliendisuhete juht Villi Hunt.