Liigu edasi põhisisu juurde

Kolm levinud pettust ja nipid, kuidas ennast nende eest kaitsta

Enam ammu ei proovi petturid inimeste rahani jõuda ainult telefoni teel, vaid selleks kasutatakse ka mitmeid osavamaid ja hästi varjatud lahendusi. Toome välja kolm olukorda, mida petturid aktiivselt kasutavad, ja anname soovitusi, kuidas ennast nende eest kaitsta.

Erinevate pettusskeemide kasutamine on levinud probleem ja nii riik kui ka pangad pingutavad igapäevaselt, et inimesi nende eest kaitsta. Parimat kaitset saab aga inimene endale pakkuda ise – olles petuskeemidest teadlik, on võimalik neid varakult ära tunda ja vältida pettusskeemide ohvriks sattumist.

Petukõne tekitas Anule mitmekülgset kahju

Anule helistati ühel päeval väidetavalt politseist. Helistaja Ivan Glohharenko väitis, et viib läbi politseioperatsiooni, et tabada pangas töötavad petturid, ja selleks on vaja Anu abi.

Anu on oma loomult väga abivalmis inimene. Ta laadis oma arvutisse AnyDesk-i programmi, täpselt nii nagu teda telefoni teel juhendati. Ikka selleks, et politsei saaks selle kaudu jälgida petturite pahategusid naise kontol. Peale programmi arvutisse laadimist palus helistaja Anul petturi antud lingi kaudu internetipanka sisse logida. Anu sisestaski oma PIN1-koodi, kuid sisselogimine ebaõnnestus. Ivan palus veidi aega ja ütles siis, et kõik on korras: tuleb vaid PIN2 sisestada. Anu sisestas ka PIN2-koodi, kuid ekraanile ilmus veateade. Ivani abiga sisestas Anu veelkord PIN1 ja mitu korda PIN2 koode, kuid internetipanka ei õnnestunudki saada.Helistaja lubas probleemiga tegeleda ning uuesti ühendust võtta, kuid seda ei juhtunud kunagi.

Järgmisel hommikul sai Anu e-kirja oma kodupangalt, kus teda õnnitleti uue väikelaenu võtmise puhul. Aimates halba, läks naine pangakontorisse, kus selgus, et eelmisel päeval oli suurendatud Anu internetipanga limiite, lõpetatud tema tähtajaline hoius summas 8 000 eurot ja nii see kui äsja võetud väikelaen kantud Idapanka.

Tellerilt saadud infost selgus, et need toimingud olid tehtud samal ajal, kui Anu oli üritanud Ivani juhendamisel oma internetipanka siseneda. AnyDesk programmi abiga oli Ivanil õnnestunud võtta kontroll Anu arvuti üle ja jätta mulje, et panka sisselogimine ei õnnestu. Tegelikult aga õnnestus – kuid internetipanka nägi üksnes Ivan enda arvutist, Anu aga mitte. Nii sai pettur Anu teadmata tõsta konto limiiti, lõpetada hoiuse, taotleda laenu ja teha makseid, mille kõik Anu oma PIN-koodidega kinnitas.

Petukõnedel on erinevad eesmärgid ja tagajärjed

Petukõned on üks levinumaid pettuse viise. Üldiselt esinetakse neis pangatöötaja või politseina ning väidetakse, et klient on kaasatud erioperatsiooni. Näiteks palutakse helistajale saata PIN-koode või pangakaardi andmeid, laenu taotleda või sularaha välja võtta ja neile tuua. Lisaks on juhtumeid, kus palutakse alla laadida erinevaid programme (näiteks AnyDesk), mis võimaldavad kolmandatel isikutel arvuti üle võtta. Selliste programmide kasutamisel on võõrastel võimalik teostada pangakontol erinevaid tehinguid kontoomaniku teadmata.

On oluline teada, et pangatöötajad ja politseinikud ei tee kunagi selliseid kõnesid, mille käigus palutakse Sinul arvutisse laadida spetsiifilise programme või avada tundmatuid veebilinke. Kahtluse korral tuleb alati kontrollida, kas tegu võib olla pettusega. Selleks tasub ise oma kodupangaga ühendust võtta näiteks internetipanga kaudu või helistades panga ametlikule kontaktnumbrile või politsei üldnumbrile.

Libaleht viib petturite loodud internetipanka.

Libaleht on petturite tehtud internetilehekülg, mis näeb üldiselt välja väga sarnane panga kodulehega, kuid on väikeste ebakorrektsete detailidega. Libalehed võivad ilmuda otsingumootoris (näiteks Google), kui kasutada panga otsimiseks märksõnu.

Selleks, et vältida libalehele sattumist, tuleks internetipanka siseneda kasutades mobiiliäppi või sisestada ise korrektne Coop Panga kodulehe aadress www.cooppank.ee.

PIN2-koodi ei ole vaja internetipanka sisenedes

Kolmas leviv probleem on PIN-koodide sisestamine olukordades, kus ei olda veendunud, mida kinnitatakse. Näiteks internetipanga veateate või error’i korral, kus küsitakse PIN2-koodi, võib selle sisestamine hoopis midagi muud kinnitada. Pettuse korral võidakse nii lõpetada kliendi hoius, võtta laenu või suurendada kaardi- ja ülekandelimiite. Mida suuremad limiidid, seda rohkem on võimalik petturitel raha kätte saada ja kahju tekitada.

Kindlasti tuleks meeles pidada, et PIN2-kood tähistab isiku allkirja ning see ei ole vajalik internetipanka sisenemiseks. Samuti on soovitatav vaadata üle, kas määratud kaardi- ja ülekandelimiidid vastavad ka tegelikele vajadustele või saaks neid vähendada, et petturid võimalikult vähe raha kätte saaksid. Lisaks sellele tuleks tähelepanu pöörata, mida PIN2-koodiga kinnitatakse ja kas ollakse ise selle toimingu algatanud.

Rohkem andmete turvalisusest

Jaga

Teised postitused

Mis otsused tasub oma pensionisammastega teha juba täna?

Pension tundub paljudele ebamääraselt kaugel. Oma pensionisambad tasub aga korda teha juba praegu, et sinu tuleviku mina saaks nautida investeerimise edu vilju. Kuidas teha selleks paar lihtsat ja mõistlikku sammu, jagab Coop Panga partner, Tuleva Fondide juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.