Liigu edasi põhisisu juurde

Krista Sildoja: „Välismaal elamise kogemus annab inimesele palju juurde“

Coop Pank tutvustab läbi suve oma kliente. Iga inimene õpetab meile midagi uut ja huvitavat.

Mooste Rahvamuusikakooli juht Krista Sildoja on üks nendest Coop Panga klientidest, kes meid igapäevaselt inspireerib. Krista võtab julgelt vastu põnevad väljakutsed ka siis, kui peab selleks kogu perega kolima ühest Eesti otsast teise või hoopis teise riiki.

Oled Eesti rahvamuusika edendaja, kes on olnud aastaid muusikaõpetaja ka Islandil. Kuidas sattusid Islandile?
Muusikaõpetajana tööle asumine Islandi saarel oli meie pere teadlik valik ja otsus aastal 2006, mil soovisime veidi kogeda suurt maailma ning saada sedakaudu enam lähemale oma juurte tunnetusele. Kaugel olles saad endasse süveneda ning mõtiskleda seni tehtu ja olnu üle. Tegelikult otsustasime minna Islandile elama ja tööle kaheks talveks, ent sealsed inimesed ning olemine said niivõrd armsaks, et jäime pikemaks. Töötasime mõlemad abikaasaga väikeses maamuusikakoolis Þingeyris Lääne-Fjördides pilliõpetajatena, mina olin lisaks ka kohaliku kirikukoori dirigent ja organist kohalikes kirikutes. Olen väikese vahega elanud ja töötanud nüüdseks Islandil 6 ja pool aastat, viimati elasin Põhja-Islandil Euroopa vaalavaatluspealinnas Húsavíkis.

Kuidas suudate oma elu korraldada nii, et siinsed toimetused saavad tehtud ja saate mõne aja Islandil elada?
Esimesel korral olime perega 5 ja pool aastat korraga, seejärel käisin üksinda, ilma pereta - lühikeseks ajaks minemine on niiviisi lihtsam. Ühe õppeaasta õpetasin Põhja-Islandil lapsi kahes muusikakoolis, olin organist ja samal ajal juhtisin oma kooli Moostes üle interneti. Kaasaja võimalused on suurepärased.

Kuidas lapsed seiklemisega on harjunud ja kuidas nende koolielu on kujunenud?
Meie pojad käisid islandi lasteaias ja põhikoolis. Lapsed ei ole hilisemaid rännakuid kaasa teinud, kuna nende kaasa võtmine lühikeseks perioodiks ei ole mõeldav. Kui aga olime pikalt koos perega, said mõlemad poisid välismaal elamise kogemuse ning islandi keeles suhtlemise selgeks. Võiksin öelda, et see on olnud asendamatu kogemus kogu perele - näha teist kultuuri seestpoolt.

Mida soovitad peredele, kes mõlgutavad mõtteid keskkonna vahetusest ja kolimisest teise linna või suisa riiki?
Soovitan kõigil, kel maailmas rändamise mõtted peas keerlevad, see teoks teha.  Välismaal elamise kogemus annab inimesele palju juurde - selle kaudu tekib avaram vaade elule ja inimestele üleüldse ning suureneb sallivus kõige suhtes, mida maailmal meile pakkuda on. Eriti hea, kui juhtub nii nagu meiega, et saime oma erialasele tööle välismaal. Nii olid olmemured olemata ning kohandumine uue kultuuriga kiirem ja valutum.

Oled Mooste Rahvamuusikakooli juht. Kuidas kool alguse sai?
Mooste Rahvamuusikakool sai alguse 2012. aastal, mil MTÜ Folgisellide Seltsi juhatajad tegid mulle ettepaneku kirjutada asutatavale koolile rahvamuusika õppekava ning palusid mind kooli tegemisi eest vedama. Olen pärit Pärnumaalt Vändra kandist ning ühtäkki Kagu-Eestisse kogu perega elama asumine tundus huvitav väljakutse. Taaskord otsustasime, et lahkume kodust esialgu aastaks ning siis otsustame, kuidas edasi. See, mis meid Mooste kandis ees ootas, tõmbas ja naelutas väga. Siinsed inimesed olid täis teotahet ning pilli õppimise soovi. Ainuüksi kooli avamispäeval soovis õppima asuda 56 igas vanuses huvilist. Hakkasime hooga peale ning tänaseks on meil õpilasi umbes 160. Mängime kõiki pille, mida soovitakse ning peamiseks väljendusvahendiks on meile rahvamuusika kogu oma ilus ja varjundites.

Kas noortel on huvi rahvamuusika vastu?
Ma arvan, et lastel ja noortel ei ole huvisid enne olemas, kui tekib võimalus konkreetse huvialaga tegelema hakata. Huvi tuleb esmalt äratada ja siis sellega edasi tegeleda, järjekindlalt ja süstemaatiliselt. Mooste on rahvamuusika suhtes väga viljakas koht, siin soovitakse õppida erinevaid rahvapille, tantsida esivanemate tantse, õppida tundma vanu traditsioone, teha käsitööd ning laulda üheskoos. Meie koolis ei õpi ainult noored ja lapsed, vaid kõik vanused. Me oleme kogukonnakool, kes tegutseb põlvkondade üleselt, tehes kõike koos.

Kas väikestes kohtades on piisavalt võimalusi tegeleda huvialadega?
Väikestes kohtades on võimalik tegeleda selliste huvialadega, millel on koha peal olemas säravad eestvedajad ja eeskujud. Kui ei ole eestvedajat, ei ole ka kaasatulijaid. Seega, pilt väikestes paikades ei ole väga roosiline. Minu unistuseks on, et maapiirkondadesse asuks elama rohkem noori peresid - ainult üheskoos saame me tekitada endile sellise elukeskkonna, milles ühiselt mõnus toimetada oleks. Suurvaldade tekkimisega on oht, et eelistatakse arendada suuremaid keskusi, mis omakorda meelitavad need vähesedki ettevõtlikud inimesed maapiirkondadest endi sekka. Loodan ja usun, et külaelu ikkagi taastub ja et kaugtöö saab üha enam võimalikuks ning et tekib juurde peresid, kes hindavad maaelu rahu, vaikust ja ilu.

Kuidas ja millal sai Sinust Coop Panga klient?
Olen olnud Coop panga klient alates eelmise aasta suvest. Võimalus ajada oma pangaasju kohalikus Coopi kaupluses andis viimase tõuke mulle kui külaelanikule. Olen jõudnud oma elus sinna punkti, kus ma ei soovi ega jaksa iga pisemagi toimetuse tõttu kümneid kilomeetreid sõita. Selles mõttes aitas Coop Panga saabumine oluliselt kaasa minu valikule tulevikupanga osas. Ajal, mil teised pangad lahkuvad maapiirkondadest, ulatab Coop Pank abikäe. Olen selle üle väga tänulik.

Kui ka Sina soovid tulla Coop Panga kliendiks, siis meiega liitu saad siin.

Jaga

Teised postitused