Piibor nendib, et lumerikkal talvel registreeritakse detsembrist kuni veebruarini 20% rohkem autodega seotud õnnetusi kui muul ajal, sest riskitegureid on sel perioodil oluliselt rohkem.
Teelt väljasõitmine on talvel üks peamistest kaskokindlustuse juhtumitest, millega autoomanikud ja kindlustusseltsid peavad tegelema. Väljasõitmiste põhjuseid on küll mitmeid, aga kehvade teeolude kõrval on oluliseks mõjutajaks ka auto all olevate rehvide sobivus talvisteks ilmastikuoludeks.
Kuigi talverehvid on alates 1. detsembrist kohustuslikud igale sõidukile, siis võib halvemal juhul ka detsembris näha autosid, millel on endiselt all suverehvid. Eriti on see probleemiks siis, kui lumi pole veel maha tulnud. „Praegu on seda probleemi õnneks vähe näha, kuid õnnetusohtlikke olukordi põhjustavad ka need sõidukid, mille talverehvidel on liiga väike mustrisügavus ja mille tõttu ei suuda auto muutlikes oludes teel püsida,“ tõdeb ta.
Selleks, et vältida taolisi ohtlikke olukordi, peab talverehvide mustrisügavus olema vähemalt 3 mm. Kui rehvi mustrisügavus on juba 6 mm peale kulunud, tasub Piibori sõnul hakata uute rehvide peale mõtlema, kuna muster kulub üsna kiiresti ja kannatada saab turvalisus, sest kehvas seisukorras rehvidega pikeneb sõiduki pidurdusteekond ning väheneb kontroll auto üle.
Õigete rehvide ja mustri sügavuse jälgimine on oluline mitte ainult selleks, et õnnetust vältida, vaid ka võimalike kahjude hüvitamise seisukohast. Nimelt on kindlustusseltsidel õigus keelduda selliste kahjude hüvitamisest, mis on tingitud mittevastavate rehvide kasutamisest. Seega isegi kui autol on kaskokindlustus, kuid õnnetuse on põhjustanud valed või halvas seisukorras rehvid, siis ei pruugi kindlustus tekkinud kahju hüvitada ning omavastutuse asemel peab auto omanik katma kogu tekkinud kulu. Seetõttu on oluline veenduda, et rehvid vastaksid kõigile seaduses ettenähtud nõuetele.
Sõida auto, mitte tankiga
Kuigi hommikuti on paljudel meist kiire, et jõuaks lapsed lasteaeda või kooli viia ning siis tööle sõita, tuleks kindlasti varuda piisavalt aega, et auto korralikult lumest ja jääst ära puhastada. „Liigagi sageli on liikluses näha autosid, millel on nö tanki pilud ehk kus kiiru ja vähese vaevaga on tekitatud esiklaasile väikese vaateväljaga ava, millega loodetakse soovitud sihtkohta jõuda. Autode esiklaasidel on aga põhjusega loomupäraselt lai vaateväli ning piiratud nähtavuse tõttu on õnnetused sagedased juhtuma,“ sõnab Piibor.
Ta rõhutab, et täpselt samamoodi tuleks ära puhastada ka auto tagumine klaas ning küljeklaasid, et näha nii tahavaatepeegleid kui enda külje peal toimuvat täies ulatuses. „Sellega vähendad võimalust, et tekivad ohtlikud olukorrad nii liikluses kui ka parklates, kus mõlkimisi tuleb eriti sageli ette.“
Lisaks oleks mõistlik lumest puhastada ka näiteks auto katus ja kapott, et sinna peale kogunenud lumi ja jää ei tekitaks liiklusohtlikke olukordi ega õnnetusjuhtumeid lähedalolevatele sõidukitele ja inimestele. „Kuigi esmapilgul tundub auto puhastamine palju tööd, on see siiski lihtsam, kui hakata hiljem õnnetusjuhtumite tagajärgedega tegelema.“
Seisev auto võib ka õnnetusse sattuda
Igal talvel sagenevad ka juhtumid, kus autosid lõhub katuselt langev lumi või jää. Kuigi katuselt lume ja räästasse tekkinud jääpurikate koristamine on hoone omaniku vastutus, siis kõik valdajad sellega ei tegele ja nii ei pääse autoomanikud õnnetusjuhtumitega tegelemisest ka siis, kui auto tänaval seisab.
Kui sõidukil on kaskokindlustus, siis tekib sellest autoomanikule küll üksjagu asjaajamist, kuid kulud kompenseerib kindlustus. Nii on see ka siis, kui liiklusvahend peaks saama jää ja lume kahjustusi maanteel. Näiteks ei ole sugugi harvad juhud, kus talvel maanteel kukub jää või lumi liikuvalt veokilt vastutuleva sõiduauto peale või sõidetakse otsa teel olevale suurele jäätükile, mis lõhub ära auto stange.
Ole tavapärasest veelgi tähelepanelikum
Talvisel ajal tuleks autojuhina rohkem tähelepanu pöörata ka pikast pimedast perioodist ja kõrgetest lumevallidest tekkivatele ohukohtadele. Piibor toob näite hiljutisest kahjujuhtumist, kus pimedal ajal sõitis üks autojuht kõrgete lumehangede vahelt teisele liiklejale peateele ette.
Kannatanu kahju korvas selles olukorras liikluskindlustus ning õnnetuse põhjustanud sõidukile tekkinud 8000 euro suuruse remondiarve eest tasus kaskokindlustus. See olukord näitab, et talvisel ajal peab olema liikluses hoolas, aga ka kõige tublimad autojuhtid ei suuda igat võimalikku õnnetusjuhtumit ette näha. „Seega on just talvel, mil riskid suuremad, parim aeg mõelda kaskokindlustuse peale või kontrollida üle ka teiste kindlustuste kehtivused ja tingimused,“ sõnab ta.
Kindlasti tuleks talvisel ajal ka oma sõidustiili peale rohkem mõelda ning arvestada, et muutuvate ilmaolude tõttu pikeneb auto pidurdusteekond ja pikalt kestval pimedal ajal halveneb nähtavus. Seepärast soovitab Piibor hoida kõigil liiklejatel piisavat pikivahet eessõitjatega ja võimalusel vältida otsa sõitmist jääkamakatele. Samuti tuleks talvel regulaarselt eemaldada rattakoobastesse kogunenud lumi ja jää, mis võivad põhjustada auto alajuhitavust.
Kui autoga aga peaks midagi juhtuma, siis tuleb kõigile kaskokindlustuse klientidele appi Autoabi, mis on turustandardina kõigis pakettides juba hinna sees ehk mingit lisatasu sellega ei kaasne. „Autoabi teenuste valik on aga tunduvalt laiem, kui esmapilgul arvatakse. Nii on mõistlik neile helistada, kui auto on lumehange kinni jäänud, aga ka siis, kui aku on tühjenenud ja auto ei käivitu, kui kütus on tee peal otsa saanud või kui rehv vajab tee ääres vahetamist,“ toob Piibor välja. Eleketriauto omanikel aitab Autoabi transportida lähima laadimiskohani.
„Samuti aitab Autoabi kõiki kaskokindlustusega autoomanikke suuremate õnnetuste korral. Seega on hea Autoabi kontaktnumber oma telefoni salvestada, et probleemide korral saaks kiirelt abi kutsuda,“ lisab ta.