Seda keskkonda on kujundanud 2014. aastast kehtestatud sanktsioonid Venemaa paljude isikute ja ärisektorite suhtes, rahapesuskandaalid Eestis ja välismaal, terroriaktid Euroopas ning järelevalveasutuste tehtud trahvid ja finantsasutuste likvideerimine.
See on muutnud ka ettevõtjate ja pankade suhteid, sh ettevõtja võimalusi avada arvelduskonto ja teha makseid. Maksete vahendamisest on saanud panganduse kõige riskantsem teenus, mida ei olda valmis enam kõigile pakkuma. Sellest artiklist leiate nõuandeid, mida saab seaduskuulekas ettevõtja teha selleks, et suhe pangaga ei katkeks.
Ole avatud ja tee pangaga koostööd
Seadused nõuavad pangalt seda, et pank tunneks oma klienti. Pank peab aru saama ja oskama vajaduse korral selgitada, kust pärineb kliendi vara, kuidas kliendi äri käib ja kes on kliendi põhilised partnerid. Praktikas puutub pank ikka ja jälle kokku klientidega, kes ei soovi pangale infot anda. Või kui annavad, siis ebapiisavalt või edastavad hoopis valeinfot. Kõik need kliendid kaotavad varem või hiljem võimaluse pangas arveldada, sest klient ei anna pangale võimalust kliendi ärist aru saada. Kui pank ei saa kliendi ärist aru, siis ei ole tal võimalik täita seaduse nõudeid ning saada kinnitust selle kohta, et klient vastab panga riskiisule. Riskiisu tähendab seda, et pank paneb paika, milliseid riske ja mis ulatuses ta soovib võtta ning mida vältida.
Rahapesu vastast võitlust ei ole võimalik pidada, kui pangal ei ole igakülgset ja kvaliteetset infot. Peamine infoallikas on panga jaoks klient. Kui klient koostööd ei tee, siis ei ole võimalik head klienti halvast eristada. Nii võivad kahjuks ka seaduskuulekad ettevõtjad sattuda panga seest panga ukse taha.
Tunne oma partnereid
Ettevõtja võib kaotada panga usalduse seetõttu, et ei ole kursis oma partnerite taustaga või ei pea seda piisavalt oluliseks. Ettevõtjale võib saada saatuslikuks, kui tema põhilise partneri suhtes on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid või partner on välisriigi riikliku taustaga isik või ta on kuidagi seotud mõne meediast läbi käinud negatiivse looga.
Sama kehtib ka inimeste kohta, kes on ettevõtte juhatuses, nõukogus või omanikeringis. Näiteks väikeinvestori seos mõne ebasoovitava riigiga võib põhjustada probleeme, eriti siis, kui ei olda valmis või võimelised pangale kindlust andma, et tegelikku riski see asjaolu või isik pangale ei kujuta.
Ole valmis selgitama vara päritolu
Seadus nõuab, et pank teaks ja saaks aru, kust pärineb tema kliendi raha, et välistada raha teenimist ebaseaduslikul teel. Mida keerulisem on kliendi taust, seda suuremat riski ta panga jaoks kujutab.
Pank on kohustatud mõistma nii seda, kuidas klient on olemasoleva vara teeninud, kui teatud olukordades ka seda, kust konkreetses tehingus kasutatud vahendid pärinevad. Enim tekitab ettevõtjates pahameelt see, kui pank küsib küsimusi ka siis, kui ettevõtja võtab pangast välja iseenda raha sularahas. Selgitan – pank küsitleb ettevõtjat selleks, et välistada raha kasutamist näiteks altkäemaksude andmiseks. Panka ei nähta enam kui vaid rahapesutõkestajat, vaid pangalt oodatakse finantskuritegevuse tõkestamist laiemalt.
Praktikas tekitab pangale enim peavalu see, kui kaugele peab pank raha päritolu väljaselgitamisega minema kliendi puhul, kes on oma vara teeninud näiteks 20 aastat tagasi. Siin satuvad keerulisse olukorda paljud välisriikidest pärit investorid. Samas kui klient on võimeline selgitama seda, kuidas, miks, kellega ja millal, siis peaks ka see protsess ladusamalt kulgema.
Tee oma kontrollistruktuur korda
Ettevõtjad kasutavad keerulisemaid omandistruktuure mitmesugustel põhjustel. Mida keerulisem on struktuur, seda suurem on panga jaoks risk, et ta ei saa aru, kuidas ettevõtet juhitakse ja kes on tegelikud kasusaajad. Keerulise struktuuri puhul tekib risk, et eri pangad tõlgendavad seda, kes on tegelik kasusaaja, erinevalt. Plaanitavaid seadusemuudatusi silmas pidades võib see tekitada probleemi, kus äriregistris on ühed andmed ja pangal teised. See võib tekitada ettevõtjale pangaga suhtlemisel raskusi.
Kui ettevõttel on keeruline struktuur, siis tasub dokumendid korras hoida ja olla valmis selgituseks. Enamasti tekib keeruliste omandistruktuuride puhul see probleem, et ettevõtjal ei ole dokumendid korras ning ta ei ole võimeline pangale dokumentaalselt tõendama paberil näidatud struktuuri.
Seose puudumine Eestiga
Enamikus Eestis tegutsevates pankades ei saa enam ettevõttele kontot avada või kontol tehinguid teha, kui ettevõtte äri ei ole tugevalt seotud Eestiga. Ei piisa sellest, kui välismaalasel on Eesti ettevõte, samuti ei pruugi piisata sellest, kui eestlasel on Eesti ettevõte, kuid kogu äri käib väljaspool Eestit. See on nii seetõttu, et nimetatud äri on pangal raskem kontrollida ning tekib küsimus, miks selle ettevõtja konto on Eestis ning kas see põhjus on arusaadav ja pangale ka vastuvõetav. Olukorra on tekitanud asjaolu, et eri jurisdiktsioonides kasutatakse kontosid seadusliku äri ajamise kõrval ka ebaseadusliku tegevuse jälgede segamiseks ning uurimiste takistamiseks.
Ole teadlik endaga kaasnevatest riskidest
Lõpetuseks üks tähtsamatest reeglitest. Kui ettevõtjal on vaja panka veenda, et ta on seaduskuulekas ja vastab panga riskiisule, on ettevõtjal oluline asetada end n-ö panga rolli ehk mõista, kuidas vaatab teda pank. Kui ettevõtja on hästi kursis asjaoludega, mis tema riski panga silmis suurendavad ning on võimeline dokumentide ja professionaalse käitumisega panka enda seaduskuulekuses veenma, siis on ka riskantsemal ettevõtjal võimalik paindliku pangaga asju ajada.
Lisaks riski suurendavate asjaolude teadmisele tuleb kasuks ka arusaam, millised on ettevõtja riski maandavad asjaolud. Selleks võib olla näiteks suure usaldusväärse partneri olemasolu, kuna see aitab vähendada ettevõtja tegevuse näilisuse riski.
Lõpuks ei tohi siiski unustada, et pank soovib väga kliendisuhet luua. Reeglid on lihtsalt karmiks muutunud ja pankadele pole eksimisruumi antud.
Toomas Tuuling
Coop Pank AS
rahapesu tõkestamise juht