Tulude deklareerimise järel tagastatava summa suurus sõltub nii teenitud tulust kui ka maksusoodustustest, mida deklareerija kasutada saab. Kuigi mõnel juhul tuleb tuludeklaratsiooni täitjal tulumaksu hoopis juurde tasuda, on väga paljudel inimestel õigus tulumaksutagastusele. Eraisiku kogutulust on lubatud maha arvata üldine maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused ning täiendava kogumispensioni sissemaksed.
Sel aastal kehtib viimast korda maksusoodustus eluasemelaenu intressidelt, mida võib maksustatavast tulust maha arvata kuni 300 eurot. Tulumaksutagastus on sellest 20 protsenti ehk maksimaalselt 60 eurot.
Teine oluline maksusoodustus on täiendava kogumispensioni sissemaksed, mille pealt saavad paljud inimesed õiguse tulumaksu tagasi küsida. Näiteks kui pensionikoguja paigutas 2023. aastal kolmandasse pensionisambasse 1000 eurot, kannab riik talle selle eest 200 eurot enammakstud tulumaksu tagasi.
Kuna alates järgmisest aastast on tulumaks 22%, saab koguja sama 1000 euro suuruse sissemakse pealt 2026. aastal deklaratsiooni täites tagasi juba 220 eurot. Optimaalne summa, mida võiks kolmandasse sambasse paigutada, on 15% aastasest bruto sissetulekust, aga mitte üle 6000 euro. See annab suurima maksuvõidu.
Lisaks saavad teise penisonisambaga liitunud inimesed järgmisest aastast soovi korral senise kahe protsendi asemel oma igakuisest brutopalgast pensioniks kõrvale panna neli või kuus protsenti. See tähendab, et juba enne tulumaksu arvestamist saab suunata suurema summa oma töötasust tuleviku kindlustamiseks.
Koolituskulusid ja annetusi on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses Eestis maksustatavast tulust.
Kuidas panna tagastatud tulumaks kasvama?
Kuna tulumaksu tagastus võib olla arvestatav ühekordne lisasissetulek, tasub mõelda, kuidas see targalt kasvama panna, et raha ei kuluks sõrmede vahelt lihtsalt igapäevaseks tarbimiseks. Tulumaksu tagastusega saadud summa võiks olla näiteks esimeseks seemneks, mille abil alustada kogumist, hoiustamist või investeerimist.
Üks kindlamaid kogumise ja investeerimise viise on kolmas pensionisammas. Kolmandas sambas on kõige mõistlikum valida endale passiivne indeksifond, mis võimaldab kasvatada oma raha ülemaailmsel turul.
Kui majanduses on head ajad, kasvab indeksifondidesse paigutatud raha kiiremini. Kriiside ajal tuleb toime tulla ka vara väärtuse kukkumisega, kuid ajalugu on näidanud, et pikas vaates majandus taastub ja hästi hajutatud varade väärtused liiguvad taas kasvule. Kõige paremini on läinud nendel kogujatel ja investeerijatel, kes püsivad kindlal kursil ja jätkavad rutiinset kogumist ning investeerimist nii majandustsükli headel kui kehvematel aegadel.
Lisaks sellele, et kolmanda sambaga saad sa ära kasutada riikliku maksusoodustuse ja koguda indeksifondides, millega sa omad tükikest paljudest maailma ettevõtetest, mille tooteid ka ise igapäevaselt tarbid, on see ka paindlik süsteem. Kolmandast pensionisambast võid raha vajadusel välja võtta nii enne kui pärast pensioniikka jõudmist ning kogumist saad igal ajal uuesti alustada.
Nii ongi üks parimaid tulumaksu tagastuse viise see raha taas läbi kolmanda samba pikaajalisse kogumisse panna. Sellega saad arvestatava osa selle aasta kolmanda samba maksetest kaetud ning aasta lõpus on kindlam tunne, et ka järgneval aastal saad riigilt tulumaksu tagasi. Coop Panga kliendid saavad oma kolmanda samba maksed suunata madala haldus- ja valitsemistasuga Tuleva kolmanda samba indeksifondi läbi mobiiliäpi.
Turvalised ja riskivabad hoiused
Lihtne ja riskivaba on alustada raha kogumist ka hoiustades. Kõik pankades avatud hoiused on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ja nii puudub risk oma raha kaotada. Kui oled teinud otsuse hoiustamise kasuks, siis tasub kindlasti erinevaid tooteid ja pakkumisi võrrelda. Lisaks pankadele pakuvad hoiustamist ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end tavaliselt kõrgema tootlikkusega, kuid mille hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ehk tegemist on tunduvalt riskantsema rahapaigutusega, kus võib ka sääste kaotada.
Valides hoiuse avamiseks aga mõne Eestis tegutseva panga, on riskitase väga madal. Enimlevinud hoiuse tüübid on tähtajaline hoius, kogumishoius ja lastehoius. Kogumishoius on mõeldud lühiajaliseks kogumiseks suuremate väljaminekute jaoks nagu uue kodumasina ost või puhkusereisile minek. Coop Panga kogumishoius Rahasahtel võimaldab raha riskivabalt koguda ja kasvatada 2% aastas.
Tähtajaline hoius on kõrgeima intressiga hoiuse tüüp, kuhu tasub panna raha, mida pole vaja hoiustamise perioodil kasutada. Kuigi turgudel ennustatakse tähtajalise hoiuste intresside langust, jääb praegu tähtajalisel hoiusel teenitav aastatulu mõne protsendi piiresse, näiteks Coop Pangas kehtib tähtajalisele hoiusele praegu kuni 3,75% intress.