Liigu edasi põhisisu juurde

Info Coop Pangast ei saa teha makseid Venemaale ja Valgevenesse ning samuti ei saa nendest riikidest makseid vastu võtta. Kogu sanktsioonidega ja Ukraina toetamisega seotud info leiad siit.

TEKSA määrus loob tegelikest kasusaajatest ühtse andmekogu

Tegelike kasusaajate andmekogu asutamise ehk TEKSA määrus jõustus 7. märtsil 2022. Mida see äriühingutele ja pankadele kaasa toob, pani kirja Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas.

Andmekogu loomine on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. Andmekogu loomine tagab tegelike kasusaajate andmete süstematiseeritud esitamise ja avalikustamise ning suurendab Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvust.

Milliseid muudatusi TEKSA kaasa toob?

Pankadel on nüüdsest kohustus kontrollida jooksvalt neile esitatud kasusaajate vastavust TEKSA andmekoguga. Kui ilmneb erisus, siis palub pank äriühingul kasusaajad üle kontrollida ja teha vajalikud paranduses, kas pangas või äriregistris. Juhul, kui äriühing seda ei tee, siis on pangal kohustus esitada erinevuse kohta andmekogu pidajale lahknevusteade. Varem oli pangal küll kohustus kontrollida vastavust Äriregistri andmetega, kuid lahknevusteadet esitama ei pidanud. Selleks, et ettevõttel ei tekiks arusaamatusi, peab ta edastama pangale kontrollitud ja täpsed andmed ning kasusaajate info muutumisel tuleb sellest esimesel võimalusel teavitada ka panka.

Kes on tegelik kasusaaja?

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Äriühingu puhul on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil.

Mida tähendab otsene ja kaudne omamine?

Otsene omamine on kontrolli teostamise viis, mille puhul omab füüsiline isik äriühingus 25% suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25% suurust omandiõigust. Kaudne omamine on aga kontrolli teostamise viis, mille puhul omab äriühingus 25% suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25% suurust omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Kes peavad andmeid esitama?

Andmeid kasusaajate kohta peavad pangale esitama osaühingud, aktsiaseltsid, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud, sihtasutused, mittetulundusühingud, sh aiandusühistud, Euroopa äriühingud ja Euroopa majandushuviühingud.

Mille osas andmeid esitades kõige enam eksitakse?

Sageli ei kontrolli ettevõtjad panka ja Äriregistrisse esitatavate andmete õigsust ja omavahelist vastavust. Ei teata, et nende andmete kattuvust kontrollitakse järjepidevalt – andmeid vajab riik ja pankadel on kohustus neid koguda.

Kõige suuremad erinevused tekivad sellest, et pangale esitatakse värske ja õige info kasusaajate kohta, aga äriregistris jäetakse muudatused tegemata. Andmete ebakõla tekitab ettevõtetele koheselt täiendavaid pöördumisi ja lisakoormust, et tegelikud kasusaajad välja selgitada ja andmebaasides korrigeerida, sellepärast on oluline andmed kõikjal õigeaegselt vastavusse viia.

Coop Panga praktikas näeme, et kõige enam segadust tekitab, kui:

  • omanik ja tegelik kasusaaja ei pruugi olla alati samad;
  • ei teata tegelike kasusaajate elukoha aadresse ja märgitakse selle asemel nt ettevõtte juriidiline aadress;
  • sihtasutused arvavad ekslikult, et ei pea andmeid tegelike kasusaajate kohta esitama;
  • puudub info mitteresidentidest tegelike kasusaajate kohta.


Mis juhtub kui andmeid ei esitata korrektselt?

Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest on ette nähtud karistus rahatrahvi näol. Selleks on kuni 300 trahviühikut füüsilise isiku puhul ja kuni 32 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Oluline on teada, et tegeliku kasusaaja teadvalt valeandmete esitamiseks võib lugeda ka olukorda, kus andmete ebaõigsuse kohta tehtud kanne kustutakse, sest isik on nende õigsust kinnitanud, kuigi ta teadis, et need andmed ei olnud õiged.

Äriühingutele on korrektsete andmete esitamisel abiks „Juhis tegelike kasusaajate tuvastamiseks“.

Jaga

Teised postitused