Kas 50 000 euroga tasub osta minimaja, suvila või matkaauto?

Kas osta minimaja metsa serva, soetada ja remontida vana suvila või hoopis võtta ette puhkusereisid matkaautoga? Coop Panga eksperdid selgitavad, mida iga valiku juures silmas pidada, kui eelarveks on seatud 50 000 eurot ja soov suvel perega aega veeta.

„Suvekodu ei saa osta lähtudes pelgalt emotsioonist. Kuna tegemist on pikaajalise investeeringuga, peab ostuotsus olema hästi läbimõeldud,” räägib Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova. „Me näeme üha rohkem kliente, kes mõtlevad enda jaoks selgelt läbi, mida nad oma suvekodult ootavad ning millised kulud sellega kaasnevad. Samuti mõeldakse rohkem ka suvila aastaringse kasutamise peale,“ sõnab ta.

Minimaja sobib nii metsa serva kui mere äärde

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud moodul- ja konteinermajad, mida on võimalik oma pere soovidest ja vajadustest lähtuvalt komplekteerida ja püsti panna igas Eestimaa nurgas. Selleks on vaja ainult sobivat krunti ning vee- ja elektriühendust.

Minimaja hind jääb sõltuvalt lahendusest 25 000–45 000 euro vahele, kuid arvestada tuleb ka lisakuludega, näiteks krundi hind, elektri- ja veeliitumised ning vajadusel ka vundament. Kuigi minimajas ööbimiseks saab kasutada ka erinevaid teenusepakkujaid, siis siseturismi hindu arvestades võib ostmine end juba üsna lühikese ajaga ära tasuda, leiab ekspert.

„Kui krunt on juba olemas, muutub minimaja väga mõistlikuks valikuks. Seda enam, et hästi ehitatud ja heas asukohas asuv minimaja võib aja jooksul sarnaselt muu kinnisvaraga oma väärtust ostjate silmis kasvatada. Eriti, kui aja jooksul juurde ehitada mugavuslahendusi nagu saun või terrass,“ selgitab Ossipova.

Minimaja metsa serva või mere äärde püsti pannes tasub meeles pidada, et mida eraldatum koht, seda suuremad on kulud. Minimaja paigaldamise kõrval tuleb läbi mõelda, kuidas ja millise eelarvega lahendada elektriliitumine ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine. Lisaks tuleks üle vaadata juurdepääsuteega seonduv, et ei tekiks probleeme suvekoju pääsemisega.

Hästi ehitatud ja soojustatud minimaja on võimalik kasutada ka aastaringselt, nii ei pea puhkused looduses piirduma ainult suvega.

Minimaja ostuks rahastuse leidmine tuleb aga enda jaoks selgelt läbi mõelda. Kui korteri või ka suvemaja puhul saab kasutada kodulaenu, siis minimaja puhul tulevad mängu mõned erisused.

Kõige lihtsam on osta minimaja väikelaenuga, millel puudub omafinantseeringu nõue ja kus ei pea ka midagi tagatiseks seadma. See lahendus sobib, kui maja ostmiseks ja kõige muu vajaliku jaoks on vaja laenata kuni 25 000 eurot.

Kui minimajaga suvekodu lahendus on sellest kallim või soov on kasutada kinnisvara tagatisel laenu soodsamaid tingimusi, siis tuleks seada tagatiseks krunt ise, või kui selle väärtus pole piisavalt kõrge, siis mõni muu kinnisvara. Näiteks saab lisatagatisena kasutada põhikodu eeldusel, et selle laenujääk on turuväärtusega võrreldes piisavalt madal. Reeglina peab kodu või suvemaja rahastamisel olema vähemalt 15% omafinantseering.

Matkaauto annab suurema vabaduse

Coop Panga liisingu äriliini juht Martin Ilves toob välja, et matkaauto eeliseks on võimalus puhata nii Eestimaal kui ka näiteks Lapimaa tundras, Norra fjordides või hoopis Kesk-Euroopa mägedes ja Prantsuse Rivieral.

„Inimtüübid on erinevad ning seiklushimulisemad pered soovivad suvilas nokitsemise asemel avastada uusi kohti. Matkaauto annab vabaduse ja võimaluse oma silmaringi rikastada ning seiklusjanu kustutada,“ sõnab ta. „Samas saab ka matkaautot või haagissuvilat enda või sõprade krundil hoida ja paiksemat puhkust nautida,“ lisab Ilves.

Kui üksinda või kahekesi reisimiseks saab kasutada ka väiksemat tüüpi mikrobussi, siis lastega tasub juba eelistada tavasuuruses matkaautot. 50 000 euro suuruse eelarvega saab Ilvese sõnul väga heas seisus kasutatud matkaauto koos kõigi eluks vajalike mugavustega. Samas leidub Ilvese sõnul mugavaid matkaautosid ka tunduvalt soodsamas hinnaklassis, jättes sellega rohkem raha reisieelarvesse.

Matkaautot on võimalik nii liisida kui ka rentida. Perekonnale, kes teeb aastas enam kui kaks reisi, võib liisimine osutuda neist kahest soodsamaks variandiks. Seda eriti siis, kui tutvusringkonnas on ka teisi usaldusväärseid huvilisi, kellele saaks kulude kokkuhoidmiseks matkaautot välja laenata. Paarinädalane rendiperiood katab juba kolme kuu liisingukulu. Kui puhkused on aga pikemad, tasub liisimine end ka iseseisvalt ära.

Erinevalt tavapärastest sõidukitest ei amortiseeru matkaautod ajas oluliselt, mis tähendab, et hästi hoitud matkaauto väärtus säilib tavalisest sõiduautost oluliselt paremini ning ülalpidamiskuludki on sarnased.

Kuigi matkaauto puhul tuleb arvestada registreerimis- ja aastamaksuga, ei pea selle valiku juures mõtlema suvilaga kaasneva maamaksu peale. „Lisaks ei pea muretsema ka näiteks muru niitmise või häälekate naabrite pärast,“ sõnab Ilves.

Klassikaline suvila nõuab enim tööd

Kuigi tüüpiline suvila võib tunduda kõige lihtsama lahendusena, siis 50 000-eurose eelarve juures nõuab see põhjalikku eeltööd ja valmisolekut ise käsi külge panna, et maja remontida. „Ka head läbirääkimisoskused võivad aidata maja hinda alla tuua, et alles jäävat raha saaks hoone värskendamiseks kasutada,“ sõnab Ossipova.

Suvilate valik Eestis on lai ning sõltuvalt piirkonnast võib sobiva koha leida ka mõnekümne tuhande euroga. „Sellisel juhul tasub arvestada aga väga mahukate töödega, et maja elamiskõlbulikuks muuta. Lisaks ostuhinnale võiks arvestada ka kinnisvara likviidsuse ning võimaliku hinnakasvuga juhuks, kui tulevikus on soov suvila edasi müüa,“ räägib Ossipova.

Minimaja asemel juba olemasoleva suvila ostmisel on suurem tõenäosus, et hoonel on nii elektriühendus kui ka ligipääs värskele veele. „Isegi kui need on olemas, tasub veenduda, et liitumistega on kõik korras ka pikaajaliselt ning juurdepääs kinnistule tagatud,“ lisab ta.

Ossipova toob välja, et kehvas seisus suvila renoveerimiseks tasub arvestada mitmekümne tuhande euroga, et korda teha katus, maja korralikult soojustada ja paigaldada küttesüsteem.

Liitumiste kõrval tasuks enne suvila ostmist üle kontrollida selle vundamendi, seinte ja katuse seisukord. Võimalusel võiks selleks kaasata ka ehituseksperdi.

Suvila puhul tuleb arvestada lisaks ka erinevate hoolduskuludega alates maamaksust kuni niitmise, maja kõpitsemise ja võimaliku servituuditasuni välja.

Ära mõtle ainult hinnale, vaid ka vajadustele

„Nii klassikalise suvila kui ka minimaja puhul on pikas plaanis tegemist kinnisvarainvesteeringuga, mida saab kasutada aastaringselt ning tulevikus edasi müüa või pärandada,“ leiab Ossipova.

Kuigi matkaauto ei pruugi kesta aastakümneid, on selle kasulik eluiga tavalisest autost tunduvalt pikem ning erinevad mugavused sarnased või paremad võrreldes sama hinnaklassi suvemajaga. „Matkaauto pakutav vabadus ärgata ühel päeval vaatega Alpidele ja teisel päeval Vahemerele, loob tervele perele mälestusi aastakümneteks,“ sõnab Ilves.

Seega ei tasu lähtuda ainult ostuhinnast, vaid mõelda ka selle peale, kui palju aega ja energiat suvekoju sisse panna soovitakse, kas eelistatakse üht kindlat puhkekohta või vabadust liikuda, millised kõrvalkulud on aktsepteeritavad ja kas soovitakse midagi, mida saaks ka pärandada või ainult lähitulevikus nautimiseks.

Kui matkaauto sobib pigem neile, kes soovivad perega võimalikult palju näha ja kogeda, siis minimaja või suvekodu on seevastu mõeldud inimestele, kes otsivad kohta, kus aeg maha võtta, lapsi kasvatada ja millel on potentsiaal kasvada millekski pikaajalisemaks.

Ükski valik ei ole õige või vale. Oluline on, et otsus oleks teadlik ning lähtuks pere elurütmist ja tulevikuperspektiivist, leiavad nii Ilves kui ka Ossipova.