Aktsiate tagasiostud kasvatavad investori osaluse väärtust

Tagasiostuprogramme kasutavad börsidel kauplevad ettevõtted olukordades, kus aktsia hind kaupleb suhtarvudelt madalal tasemel ja tagasiostetud aktsiad tühistatakse ehk vähendatakse ettevõtte aktsiate koguarvu. Investorile tähendab see võitu – üldjuhul tõuseb olemasolevate aktsiate väärtus, kuna kasum aktsia kohta kasvab isegi siis, kui ettevõtte koondkasum jääb samaks.

Selle kõrval on teine põhjus aktsiate tagasiostuks optsiooniprogrammis olevate töötajate motiveerimine. Kuna optsioone jagatakse enamasti pikaajaliste eesmärkide täitmise eest ja nende saaja saab neid realiseerida alles kolme aasta pärast, siis on tegemist osaga motivatsioonipaketist.

Sellel põhimõttel on Balti börsil hiljuti käivitanud oma tagasiostuprogrammi näiteks Coop Pank, kes seni on kasutanud optsioonide väljastamisel uute aktsiate emiteerimist. Samamoodi on tagasiostuprogrammide kasuks otsustanud teiste seas ka LHV ja Infortar.

Olemasolevale investorile tähendab aktsiate tagasiost enamasti suuremat tulu, kuna uute aktsiate emiteerimine toob endaga kaasa osaluse vähenemist. Näiteks 2025. aasta optsioonide realiseerimise tulemusel vähenes Coop Panga olemasolevate aktsionäride osalus ligikaudu 0,65%.

Tagasioste pole mõtet teha iga hinnaga

Üks maailma tuntuimaid ja edukaimaid pikaajalisi investoreid Warren Buffett on öelnud, et tagasiostu programmid on mõistlikud, kui ettevõte ei oska oma rahaga muud teha ja aktsia kaupleb allpool oma sisemist väärtust. Tema filosoofia kohaselt on sellisel juhul parem aktsionäridele raha tagasi anda. Arvestades USA tulumaksusüsteemi on tagasiost parem alternatiiv kui näiteks dividendide maksmine, sest seda saab teha ilma tulumaksu maksmata. Lisaks pakub see ka ettevõttele paindlikkust, sest kui dividendi vaadatakse kui lubadust, siis tagasioste saab vajadusel peatada ilma turul paanikat tekitamata.

Tagasiostuprogramm näitab börsile ka juhatuse enesekindlust ettevõtte tuleviku osas. Nii on näiteks kiirtoidu ja karastusjookide tootja PepsiCo asunud oma aktsiaid tagasi ostma vastukaaluks kaalulangusravimite kasvavale edule. Ettevõtte juhtkond soovib tagasiostudega võtta maha pinged, et tarbijakäitumise muutumisest tingituna on edasine kõrge kalorisisaldusega toodete tarbimine väiksem. See näitab, et juhtkond on enesekindel ettevõtte tuleviku osas.

General Motors on eelmisel aastal läbi tagasiostuprogrammi ja seejärel aktsiate tühistamise vähendanud aktsiate arvu ligi 10%. Nii esindab nüüd iga aktsia suuremat osa ettevõtte varadest ka kasumist.

Ravimifirmad Novo Nordisk ja Novartis on mõlemad head näited, kuidas aktsiate tagasiostmise ning nende tühistamise kaudu saab nõrgenevatest majandustulemustest hoolimata aktsiapõhiseid suhtarve hoida stabiilse või kergelt kasvavana. Kasum jaguneb vähemate aktsiate vahel ja seeläbi püsib kasum aktsia kohta paigal või isegi kasvab kergelt.

Küll aga peaks investor ettevaatlik olema, kui ettevõte teeb tagasioste iga hinnaga. Kui ettevõtte hind börsil ületab selle sisemist väärtust, siis ei ole tagasiostud pikaajaliste aktsionäride parimates huvides, sest juhtkonnale usaldatud kapitali saaks kasutada efektiivsemalt.

Coop Panga aktsionärid kinnitasid aktsiate tagasiostuprogrammi tänavu aprillis toimunud üldkoosolekul.

Aktsiate tagasiostmisel teatud piirid ees

Regulatiivselt kehtivad aktsiate tagasiostule mitmed piirangud, seega ei saagi börsifirma neid piiramatus mahus ega iga hinnaga osta. Samuti ei ole ükski aktsionär kohustatud oma aktsiaid müüma.

Näiteks ei tohi ostetud aktsiate hind ületada eelneva börsipäeva sulgemishinda või ka viimase kolmekümne kauplemispäeva keskmist turuhinda rohkem kui viiekümne protsendi võrra. Küll aga on aktsionärid andnud vabamad käed aktsiate omandamise formaadi osas. Selleks võib näiteks Coop Pank osta neid börsilt, kasutada plokktehinguid või oksjoni formaati.

Ka Baltikumis ei kasutata alati avatult turult tagasioste. Nii otsustas Leedus tegutsev Artea Bankas eelmise aasta lõpus läbi viia lühema kestusega programmi ja on varasemalt aktsiate omandamiseks kasutanud ka oksjoni formaati. Kuigi oksjon on olnud kiirem lahendus, siis on sealne hind enamasti kujunenud turuhinnast kõrgemaks. Seega võime öelda, et aktsionäride seisukohalt on avatud turult tagasiostud rohkem nende huvides, sest nende raha kasutatakse parimal moel.

Likviidsust tuleb juurde

Oma aktsiaid müüa sooviva investori jaoks tähendab tagasiostuprogramm, et aktsia on likviidsem tänu turul olevale ostjale, kes on valmis kuni neljandiku ulatuses keskmisest päevasest käibest aktsiaid omandama.

Koguseliselt ei ole lubatud firmal ületada 25% aktsiate keskmist päevast mahtu börsil. Euroopa Liidu regulatsiooni järgi kasutab Coop Pank esimese aasta jooksul võimalust lähtuda omandatava maksimaalse aktsiate arvu määramisel 2026. aasta märtsikuu tehingute keskmisest päevasest mahust, mis on 41 962 aktsiat päevas. Lisaks on ette antud ajavahemikud, mil börsifirma võib oma aktsiaid tagasi osta. Näiteks Coop Pangal kehtib tagasiostuprogrammi esimene etapp mai lõpuni.

Investorite ja ülejäänud turuosaliste jaoks tagavad läbipaistvuse iga-esmaspäevased börsiteated eelmisel nädalal ostetud koguste kohta.

Arvamusartikkel ilmus algselt Äripäevas. Artikkel on koostatud ainult informatiivsel eesmärgil ega ole käsitatav investeerimissoovituse, -nõustamise ega kutsena osta või müüa väärtpabereid.

Investeerimine on seotud riskidega ning investeeringu väärtus võib aja jooksul nii kasvada kui ka langeda. Varasem tootlus ei ole garantii tulevaste tulemuste kohta. Välisinstrumentide puhul võivad tootlust mõjutada ka valuutakursside muutused.

Artiklis kasutatud teave tugineb avalikele allikatele. Enne investeerimisotsuse tegemist soovitame tutvuda asjakohaste dokumentidega ning vajaduse korral pidada nõu asjatundjaga. Käesoleval hetkel ei paku Coop Pank AS ise veel investeerimisteenuseid.