Erinevad kindlustuskaitsed muutuvad autoomanikule üha tasuvamaks
Auto ・ 12.07.2023
Autole erinevate kindlustuskaitsete tagamine muutub üha aktuaalsemaks, sest sensorite ja anduritega varustatud moodsamate sõidukite väiksemgi avariiremont võib maksta tuhandeid eurosid. Lisaks paneb üha suurenev majanduslik ebakindlus autoomanikke huvi tundma liisingumakse kindlustuse vastu, tõdeb Coop Panga Liisingu juht Martin Ilves.
Kui liikluskindlustus on auto omamisel kohustuslik, siis kasko mitte alati. Sõltuvalt sõiduki finantseerimisvormist võivad pangad ja liisingufirmad nõuda selle sõlmimist. Näiteks autolaenu puhul ja väiksema summa korral on kaskokindlustus üldjuhul vabatahtlik, kuid uuema ja kõrgema hinnaga auto liisimisel reeglina kohustuslik.
Paljud autojuhid arvavad, et kuna nemad pole aastakümneid ühtegi avariid põhjustanud, siis on kaskokindlustus „mõttetu“ kulutus. Sageli kujundatakse selline suhtumine pärast auto liisingust väljaostmist. Samas juhtub keskmiselt iga kolmanda inimese autoga aastas väiksem või suurem avarii. Arusaam kaskokindlustuse kasulikkusest muutub pärast esimest eksimust liikluses, mille tulemusel tekkinud tuhandetesse eurodesse ulatuva remondiarve tasus kindlustus.
Kaskokindlustus säästab raha
Lisaks näitab statistika, et igal aastal juhtub Eesti teedel mitutuhat otsasõitu mõnele suuremale metsloomale, mida ei saa ka kõige paremate sõiduoskuste ja tasakaalukama sõidustiiliga juht vältida. Kuna loomad kindlustusmakseid ei tasu, siis kokkupõrkest sündinud kahju tuleb katta autoomanikul endal. Sellised remondiarved on mõningatel juhtudel küündinud isegi paarikümnetuhande euro kanti. Kindlustusfirmade andmetel oli veel paar aastat tagasi keskmine kahju suurus kokkupõrkel suurulukiga üle 2000 euro. Tänaseks on see summa ilmselt märgatavalt kasvanud. Kaskokindlustuse olemasolul jääb see kulu aga kindlustusfirma kanda.
Autoomanikel tuleb üha rohkem arvestada sellega, et viimasel viiel aastal müüki jõudnud uued mudelid on sageli ümbritsetud juhtimist hõlbustavate ja turvalisust suurendavate erinevate andurite, radarite ja kaameratega, mis maksavad palju raha ja lähevad väiksemagi kokkupõrke korral katki. Nende väljavahetamine on väga kulukas. Isegi Hiinas valmistatud pisike kaamera küljepeegli küljes võib maksta varuosana ligi 500 eurot. Sellest vaatevinklist muutub kaskokindlustus väga kasulikuks investeeringuks. Mitte vähem oluline pole ka fakt, et keskmiselt iga seitsmendal autol vahetatakse aastas ära esiklaas, mida kaskokindlustuse omajatele tehakse tasuta.
Liisingukindlustus aitab töökaotuse ja õnnetuse korral
Vähem on autokasutajad teadlikud liisingumakse kindlustusest, mis näeb ette, et ootamatu töö- või töövõime kaotuse korral tasub kindlustusfirma kliendi eest autoliisingu makseid kuni pool aastat. Kui koos liisingumaksega tasutakse kindlustusmakseid, hüvitab kindlustus ka need. Selline kindlustuslahendus kogub praegu majanduslikult ebakindlal ajal üha suuremat populaarusust.
Eestis tuli liisingumakse kindlustusega esimesena turule Coop Pank, pakkudes seda koostöös If Kindlustusega. Näiteks kui igakuine liisingumakse on 200 eurot, siis kindlustusjuhtumi korral tasub kindlustus kliendi eest kuue kuu jooksul kuni 1200 eurot ja selle võrra väheneb ka liisitava sõiduki jääkväärtus. Samas kliendi jaoks on sellise kindlustuse kuumakse antud näite puhul vaid 8,4 eurot.
Ootamatut töö- või tervisekaotust ei oska meist keegi kunagi ette näha. Sellisesse olukorda sattudes aitab kindlustus vähendada finantsmuresid ajal, kui otsitakse uut tööd või tegeletakse töövõime taastamisega.
Autoomanikud peavad ise tunnetama, kas erinevad kindlustusmaksed on nende jaoks üleliigne kulutus või tagatis ootamatuteks väljaminekuteks ja meelerahu säilitamiseks. Alati saab selle kohta nõu küsida liisinguhalduritelt ja kindlustusmaakleri spetsialistidelt.