Julgus investeerida: kodumaine pank aitas rajada vähki ennetava kompetentsikeskuse

Eestis kannab iga 25. inimene enda teadmata eeldusi soolevähi kujunemiseks. Kui liikluses hukkub meil üks inimene nädalas, siis riikliku statistika kohaselt sureb meil soolevähki üks inimene iga päev. Pahaloomulised kasvajad on südame- ja veresoonkonna haiguste järel kõige levinum surmapõhjus. Paradoksaalne on see, et soolevähki ehk kolorektaalvähki haigestumist on enamasti võimalik vältida – selleks tuleb vähieelsed muutused lihtsalt võimalikult varakult avastada ja eemaldada. Enamasti on see võimalik juba esimese endoskoopilise sooleuuringu ehk koloskoopia käigus.

Paraku ei ole varast avastamist võimaldavad tasuta sõeluuringud kõigile vanusegruppidele kättesaadavad, endoskoopiliste uuringute järjekorrad on pikad ja uuringud ise on üsna ebamugavad.

Nendele kitsaskohtadele otsustas lahenduse pakkuda oma karjääri soolevähi ravile ning varajasele avastamisele pühendanud kirurg doktor Indrek Seire. Ta rajas koostöös Fertilitas kliinikuga Viimsisse maailma kõige kaasaegsema tehnoloogiaga varustatud Seirekliiniku, mis keskendub seedetrakti endoskoopilistele uuringutele, et avastada kasvajatega seotud muutusi varajases staadiumis.

Seirekliinik eristub riiklikust süsteemist seetõttu, et on teinud kontrolluuringud kättesaadavaks igas vanuses inimestele väga lühikese ooteajaga. Seirekliinikus on kõiki uuringuid võimalik läbi viia ka narkoosis nii, et patsientidele ei jää endoskoopiast mingeid mälestusi. Seirekliinikus saab kontrollida nii seedetrakti ülaosa (söögitoru, magu, peensoole algusosa) kui seedetrakti alaosa (jämesool, pärasool). Uuringute käigus on võimalik võtta nii koeproove kui ka eemaldada healoomulisi ja kasvajaeelseid muutusi. „Narkoosi all teeme uuringuid operatsioonitoas koos anesteesiameeskonnaga, mis muudab kogu protseduuri hästi kontrollitavaks ja turvaliseks,“ lisas dr Seire.

Kodumaise panga tugi

Sellise kompetentsikeskuse loomine ei olnud dr Seire ja tema meeskonna jaoks lihtne. Dr Seire on küll 20-aastase kogemusega kirurg, kuid veel kaks aastat tagasi puudus tal kogemus ärijuhina. „Sa oled suurepärane arst, aga kas sa ka ettevõtluse ja kliiniku juhtimisega hakkama saad?“ kahtlesid mitmed suurpangad, kui Indrek Seire neile kallite meditsiiniseadmete soetamiseks laenutaotluse esitas.

„Nüüdseks, kaks aastat hiljem, võime öelda, et tuleme toime ja areneme. Laen on juba tagasi makstud, arveldame uhkusega kodumaises pangas ning meil on ambitsioon edasi kasvada ja laieneda,“ räägib Seire.

Ta julgustab ka kõiki teisi alustavaid ettevõtteid eelistama kodumaist panka, kus kõik otsused toimuvad siinsamas Eestis. „Alustava ja väga spetsiifilises valdkonnas tegutseva ettevõttena nägime, et Coop Pank on paindlik ja lahendustele orienteeritud. Oleme endiselt pigem väikesed tegijad, aga meie personaalne haldur Airi Truija on meie jaoks alati olemas ja valmis meid erinevates küsimustes mitmekülgselt aitama,“ kiidab ta.

„Meie edu pant meditsiiniäris seisneb selles, et soetasime tõesti kõige kaasaegsema turul olnud tehnoloogia, tänu millele saame pakkuda kõike, mida endoskoopilised uuringud täna maailmas võimaldavad. Lisaks saame ka kõik kasvajalised muutused, mis on endoskoopiale jõukohased, koheselt eemaldada. Samuti saame võtta proovitükke, mis kiirendab pahaloomuliste kasvajate diagnostikat. Meie üks põhiväärtusi peale hoolivuse ja täpsuse ongi kiirus, et patsiendid ei peaks ootama oluliste uuringute nagu gastroskoopia ja koloskoopia järjekordades ebamõistlikult kaua. Meie poolt juba kinnitatud vähidiagnoosiga patsiente käsitletakse riiklikus meditsiinisüsteemis reeglina eelisjärjekorras.“

Kõik Seirekliinikus tehtud uuringute tulemused salvestatakse, dokumenteeritakse ja on vahetult peale uuringut läbi digiloo kättesaadavad ka kõigile arstidest kolleegidele.

„Soetasime kõik endoskoopiaseadmed koos kaasaegse tarkvara ja AI-võimekusega. Tehisintellekt aitab meil veelgi paremini ära tunda ka kõige väiksemaid patoloogilisi muutusi sooles. Sisuliselt on ta meie teine kolleeg – ta ei tee ise otsuseid, aga juhib meie tähelepanu kindlalt ja väsimatult ka väga-väga väikestele muutustele. Sellist tehnilist lahendust ei leia praegu veel isegi Eesti suurimatest regionaalhaiglatest,“ on dr Seire enam kui 230 000 eurot maksma läinud investeeringuga rahul. Indrek Seire sõnul kinnitab uuringute kvaliteeti ka see, et igal neljandal kliinikus tehtud sooleuuringul leitakse mõni kõrvalekalle, mis üldjuhul vajab ka sekkumist.

Surm soolevähki on välditav

„Soolevähki suremine ei ole juba ammu paratamatus, see on valiku küsimus,“ ütleb dr Indrek Seire, kes töötab lisaks Seirekliinikule ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning seisab ka selle eest, et saada rohkem inimesi osalema tasuta riiklikku soolevähi sõeluuringusse. Ta rõhutab, et riiklik sõeluuring on ülioluline ning Seirekliiniku eesmärk ei ole seda asendada, vaid täiendada ja pakkuda võimalust neile, kes vajavad kiiremat või personaalsemat lähenemist. Dr Seire peab oluliseks, et keegi ei lükkaks vajalikke uuringuid edasi üksnes hirmu või ebamugavustunde pärast ja pakub enda meeskonnaga rajatud Seirekliinikus selleks kaasaegseid ja mugavaid võimalusi kõigile soovijatele olenemata vanusest.

Ta selgitab, et soolevähi riiklik sõeluuring algab peitveretestist, kuid koloskoopia annab alati täpsema tulemuse. „Näiteks soovitatakse ameeriklastele alates 45-st eluaastast teha aastas korra (või vähemalt kord kahe aasta jooksul) peitveretesti või tulla koheselt koloskoopiale. Vahe on selles, et koloskoopia leiab üles ka sellised muutused, mis võivad jääda peitveretestile kättesaamatuks. Lisaks, kui esimesel koloskoopial sooles mingeid muutusi ei leita, on järgmine endoskoopiline sooleuuring näidustatud alles 10 aasta möödudes. Loomulikult tuleb arvestada, et endoskoopilised uuringud, sh koloskoopia on kalli tehnoloogia ja spetsiifiliste oskustega personali vajaduse tõttu ressursimahukad,“ selgitas dr Seire.

Ta lisas, et endoskoopilised uuring võivad inimestes tekitada ka hirmu või ebamugavust. „Koloskoopia puhul viiakse peenike painduv kaamera ja valgusallikaga toru pärasoole kaudu jämesoolde ligi ühe meetri ulatuses, et saada ülevaade kogu jämesoolest, võtta proove ja eemaldada kasvajaeelseid muutusi (polüübid, adenoomid). Seedetrakti ülaosa uuritakse gastroskoopial, mille puhul viiakse kaameraga toru vähemalt seitsmeks minutiks neelu kaudu söögitorru, makku ja kaksteistsõrmiksoolde, et diagnoosida kasvajaid, haavandtõbe ja põletikulisi haigusi.“

Kui riiklikus süsteemis tehakse endoskoopilisi uuringuid narkoosi all väga erandlikel juhtudel ja pikkade ooteaegadega, seab Seirekliinik esikohale patsiendi mugavuse. Kasutame kõiki kaasaegseid valutu koloskoopia võtteid ja võimaldame ebamugavaid protseduure ka narkoosis ja seda lühikese ooteajaga.

Mis vanuses tuleks soolt uurida?

Dr Indrek Seire selgitab, et riikliku sõeluuringu aken ehk vanusevahemik, keda sõeluuringusse oodatakse, on väga kitsas. Eestis saavad kutse soolevähi sõeluuringusse 56–68-aastased, mujal Euroopas juba 50-aastased, USA-s koguni 45-aastased.

„USA värske teadusuuring näitab, et seal on alla 50-aastastel vähisurmade esimene põhjus just soolevähk. Sellepärast on varajane diagnostika ülioluline. Nii julgustame ka Eestis juba 45-aastaseid peitvereteste tegema. Kui testi tulemusel ilmneb vajadus endoskoopilise uuringu järele, tuleks see esimesel võimalusel ette võtta, mitte ootama jääda. Kui esimese ringi sugulastel on esinenud soolevähki, tasuks esimesed uuringud kindlasti ette võtta juba 40-aastaselt. Soolevähk kulgeb algstaadiumis ilma sümptomiteta. Ainus võimalus selle varaseks avastamiseks on sooleuuring,“ ütleb Seirekliiniku üldkirurg doktor Indrek Seire.