Küberohud varitsevad ka puhkuse ajal

Suvepuhkuste ajal kipub inimeste tähelepanu hajuma, mis muudab nad lihtsaks sihtmärgiks küberkurjategijatele. Millised ohud varitsevad puhkajaid ja kuidas nad end nende eest kaitsta saavad, selgitab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Üha rohkem näeme küberpettuseid, kus töötajate kaudu üritatakse ligi pääseda ettevõtte andmetele. Ligikaudu 75% sellistest juhtumitest on edukad ennekõike inimliku eksimuse tõttu. Riskid kasvavad eriti puhkusel olles – harjumuspärasest turvatud kontorikeskkonnast ollakse eemal ja kasutatakse avalikke võrke, mis ei paku piisavat kaitset. Seetõttu võib isegi turvateadlik inimene sattuda haavatavasse olukorda just töövälisel ajal, teadmata, et ohustab nii enda kui ettevõtte andmeid.

Puhkuse ajal töötades pööra turvalisusele erilist rõhku

Puhkuse ajal tuleb paljudel ette olukordi, kus tööasjad vajavad tähelepanu. Et vältida küberpettuste ohvriks sattumist, on soovitatav kasutada usaldusväärseid ja automatiseeritud raamatupidamislahendusi. Näiteks automatiseeritud maksete edastamine läbi raamatupidamisliidestuse Gateway ja e-arvete kasutamine vähendavad ohtu, kui inimene on eksinud või langenud petukirja ohvriks.

„Arvepettuseid aitab kõige paremini ära hoida e-arvete kasutamine, kuna siis ei liigu arved PDF-idena meili teel, vaid otse masinloetaval kujul majandustarkvarade vahel,“ räägib Mettas.

Gatewayd kasutades saab pank makse saaja ja makseinfo automaatselt ettevõtte majandustarkvarast, vältides valede kontonumbrite sisestamist ja ettevõtetele saadetud arve e-kirja pettuseid.

Jätkuvalt tuleb Mettase sõnul meeles pidada, et ükski panga-, telekomi-, riigi- ega politseitöötaja ei palu kellelgi mitte kunagi öelda ega sisestada telefonikõne käigus PIN2-koodi. „Alati tuleb veenduda, mida oma PIN-koodiga kinnitad. PIN2-kood võrdub inimese allkirjaga ja seda tohib sisestada üksnes siis, kui ollakse lõplikult kindel, millele oma allkirjaga kinnitus antakse.“

Isiklikke PIN-koode ja kaardiandmeid ei tohiks kunagi kellegagi jagada – see on küberhügieeni põhireegel. Kindel ohumärk on see, kui restoranis soovitakse makset teha eraldi ruumis, märgib Mettas.

Kui puhkuse ajal tekib vajadus makset teha, siis on kõige kindlam valik panga mobiilirakendus või internetipank. „Eriti reisides ollakse sageli vähem valvsad ja klikitakse avanenud linkidele ilma järele mõtlemata. Turvalisuse huvides peaks seda siiski vältima või väga tähelepanelikult kontrollima, mis lingiga tegu,“ hoiatab Mettas.

Reisides järgi olulisi nõuandeid

Avalikud telefonide laadimispunktid lennujaamades, ostukeskustes, spordiklubides ja mujal pakuvad mugavust, kuid nendega kaasnevad ka varjatud ohud. Kasutades avalikke laadimisjuhtmeid- ja adaptereid ei või kunagi kindel olla, kas seda mööda liigub üksnes elekter või ka andmed.

Näiteks avalikke laadimiskohti kasutades kaitseb seadmeid andmevarguse eest USB andmeblokeerija, mis lubab läbi ainult elektrit, aga mitte andmeid. Vältida tasub ka tundmatute QR-koodide skaneerimist, kuna lauale võib olla kleebitud petturite kleebis, kes selle kaudu pääsevad ligi su andmetele.

Enne puhkusele või ka reisile minekut on alati mõistlik teha kaasa võetavale tööarvutile ja telefonile ka tarkavauuendused ning kasutada töökohast eemal olles üksnes enda telefonist jagatud internetivõrku või VPN-i ja vältida avalikke Wifi ühendusi.

RIA statistika näitab, et petuskeeme tuleb üha juurde ja rünnakute arv on kasutrendis. Seega, juba ammu ei ole küsimus, kas kedagi rünnatakse, vaid küsimus on, millal see juhtub. Parim kaitse võimaliku rünnaku vastu on alati korralik ettevalmistus, mis tagaks kaitse ka puhkuse ajal, mil mõtted sageli mujal.