Tulevikus ei pruugi ettevõtja pangateenuse kasutamiseks enam panka minna

Raamatupidajatele tuleb ilmselt tuttav ette olukord, kus ettevõtja ütleb: „Ma teadsin küll, et see väljamakse tuleb, aga arvestasin, et selleks ajaks on klient ühe suurema arve juba tasunud.“ Ettevõtja teadis nii väljamaksest kui ka oodatavast laekumisest, kuid raha liikumise tervikpilt ei olnud õigel ajal nähtav. Nii võib ka kasumlik ettevõte sattuda kiiresti keerulisse olukorda.

Tulevikku vaatamine on alati olnud oluline osa finantsjuhtimisest. Muutumas on aga see, kui kiiresti suudame olemasolevate andmete põhjal hinnata, mis võib järgmisena juhtuda. Mida varem võimalik rahaline kitsaskoht nähtavaks muutub, seda rohkem jääb ettevõttel aega otsustamiseks.

Majandustarkvarast saab rohkem kui raamatupidamisprogramm

Suur osa finantsanalüüsiks vajaminevast infost on ettevõttel juba olemas. Majandustarkvarasse koonduvad müügi ja ostudega seotud andmed: arved, nõuded ja kohustused. Pangaliidestuse kaudu jõuab sinna ka info pangakontodel toimuvast. Nii on raamatupidaja töölaual juba praegu suur osa ettevõtte finantspildist.

Järgmine muutus võiks olla suurem kui pelgalt käsitöö vähendamine. Majandustarkvarast võib kujuneda ettevõtte peamine finantstöölaud, kuhu jõuab järjest rohkem ka pangateenuseid. Ettevõtja ei peaks siis iga makse või muu pangatoimingu jaoks eraldi internetipanka minema. Pangateenus oleks kättesaadav keskkonnas, kus ettevõtte rahaasju niigi juhitakse, ning pank töötaks turvaliselt taustal.

See muudab ka panga rolli. Üheks panga oluliseks ülesandeks saab järjest enam oma teenuste turvaline kättesaadavaks tegemine teistes keskkondades. Makse tegemine või finantseerimisvajaduse lahendamine ei pea tingimata algama internetipanga avamisest. Ideaalis võiksid need olla ettevõtja ja raamatupidaja tavapärase töövoo loomulik osa.

AI saab aidata vajadust varem märgata

Kui ettevõtja näeb täna arvelduskontol 42 000 eurot, ütleb see talle eelkõige seda, kui palju raha on kontol praegu. Märksa väärtuslikum oleks teada, milliseks see seis võib muutuda kahe nädala või kahe kuu pärast.

Kui kontojääk siduda nõuete ja kohustuste, tulevaste maksete ning klientide varasema maksekäitumisega, võiks süsteem osata hinnata, mil ettevõtte rahavaru võib langeda tavapärasest madalamale.

Sealt saab minna veel sammu edasi. Mis juhtub, kui üks suurem kliendiarve tasutakse nädal hiljem? Kui investeering lükatakse kuu võrra edasi? Või kui mitu suuremat väljaminekut satuvad samale nädalale? Tehisintellekt võiks aidata selliseid stsenaariume läbi mängida ja tuua võimaliku rahavajaduse ettevõtja ette enne, kui sellest saab probleem.

See muudaks ka ettevõtja ja panga vestlust. Kui potentsiaalne rahavajadus on teada mitu nädalat või kuud ette, saab lahendusi arutada ajal, mil valikuid on veel mitu.

Raamatupidaja töö keskmesse tõuseb andmete analüüsimine

Automaatsem andmevahetus ja tehnoloogia muudavad ka raamatupidaja rolli. Mida vähem aega kulub andmete käsitsi liigutamisele, seda rohkem saab raamatupidaja tegeleda nende analüüsimisega: miks muutus tekkis, mida see ettevõtte jaoks tähendab ja milliseid samme tasub kaaluda. Panga kliendihaldur saab omakorda aidata hinnata võimalikke finantseerimislahendusi ja nendega seotud riske.

Ettevõtetel ei ole enamasti puudu andmetest. Puudu on võimest muuta need piisavalt kiiresti infoks, mille põhjal saab otsuseid teha. Järgmine samm võikski olla see, et majandustarkvara, pank ja tehisintellekt töötavad järjest tihedamalt koos ning toovad olulise info ettevõtjani enne, kui rahaline kitsaskoht on juba käes.