Kui palju mõjutab seisukord maja või korteri kindlustusvõimalusi?

Piibor kinnitas, et Eestis saab kindlustada ka vanemaid elumaju, muu hulgas ka neid, mis on ehitatud enne 1960. aastat, ent nende kindlustuslahendused sõltuvad konkreetse hoone seisukorrast ja kindlustusfirma tingimustest.

Ta ütles, et iga hoone, kus elatakse, on kellegi kodu ja väärib kaitset ootamatuste eest. „Kodu – olenemata sellest, kas see on uus või vana, väga heas või veidi kehvemas seisukorras – on koht, kus iga inimene tunneb end kõige turvalisemalt. Kui kellegi koduga peaks juhtuma õnnetus, näiteks tulekahju, veekahjustus või torm, kaob hetkega ka selles kodus elavate inimeste turvatunne ja stabiilsus. Kodukindlustus aitab taastada mitte ainult hoonet, vaid ka emotsionaalset ja praktilist turvatunnet,” rääkis Piibor.

Sellepärast julgustab ta inimesi kindlustama ka vanemaid eluhooneid ja tõi välja, millistel tingimustel seda teha saab. „Kindlustusfirma kindlustab ainult sellised hooned, mis on kasutuskõlblikud ja hooldatud. See tähendab, et katus peab olema vettpidav ja terve. Seinad ja vundament peavad olema stabiilsed. Elektri- ja küttesüsteemid peavad olema ohutud. Hoones ei tohi olla hallitust, mädanikku ega konstruktsioonivigastusi,“ loetles Piibor.

Muuhulgas on kindlustuse olemasolu tähtis siis, kui vanemat hoonet soovitakse osta kodulaenuga või soovitakse see panna uue kodu ostmisel pangalaenule lisatagatiseks – mõlemal juhul on kindlustuse olemasolu laenulepingu oluline eeldus, sest see kaitseb õnnetuse korral nii laenuvõtjat ennast kui ka panka. Mõningatel juhtudel võivad pangad rahastada ka ilma kindlustuseta hoone renoveerimisplaane, ent sellisel juhul lepitakse väga täpselt kokku, mis ajaks jõuab maja kindlustamiseks vajalikku seisukorda.

Kindlustamise eripärad

Piibor lisas, et kui hoone on lagunemisjärgus või elamiskõlbmatu, ei pruugi kindlustus seda võtta kindlustuskaitse alla või pakub ainult osalist kaitset.

Näiteks IF Kindlustus kindlustab ka enne 1950. aastat ehitatud maju, kui need on heas seisus. Vajadusel küsitakse fotosid või tehakse hindamine. ERGO kindlustab vaid elamiskõlblikke hooneid ja vigade korral välistatakse osa riske, PZU ka vanu maju, kuid torustiku ja elektri vanus mõjutab riski ning BTA puhul on vanade majade kindlustusel sageli suurem omavastutus.

Piibor selgitas, et üldiselt võib kindlustusfirma kindlustuse pakkumisest keelduda või piirata kaitset, kui hoone on tühjana seisnud üle kuue kuu, selle konstruktsioonid on kahjustatud – näiteks katus on läbi vajunud ja seinad pragunenud –, elektri- või küttesüsteemid on ohtlikud või vanad, hoonel puudub kindlustusväärtus ehk see pole majanduslikult taastatav. Viimane tähendab, et hoone on nii halvas seisukorras, et selle parandamine või ülesehitamine ei ole rahaliselt mõistlik ega tasuv.

Piibor toob välja ka neli peamist sammu, millest alustada vanema eluhoone kindlustamist:

1. Tee kindlustusele fotod hoonest: katus, torustik, elektrisüsteem, küttekolded.

2. Pane kirja viimati teostatud remontide ajad (nt torud 2010, katus 2015).

3. Kui midagi on amortiseerunud, planeeri parandused – tehtud parandused võivad aidata vähendada ka kindlustusmakset.

4. Küsi samade andmete alusel kindlustuspakkumist mitmelt firmalt ja arvesta, et hindamiskriteeriumid võivad erineda või pöördu aja kokku hoidmiseks kindlustusmaakleri poole, kes ise pakkumised võtab ning võrdluse koostab.