Kuidas aitavad maksumuudatused sammastega rohkem raha võita?

Kui Eesti Panga viimaste andmete järgi omab aktsiaid vaid ligi 9% ja võlakirju ligi 2% Eesti inimestest, siis teine sammas on enam kui pooltel Eesti tööealistest inimestest ning kolmas sammas pea igal kolmandal.

Järgmisel aastal muutub kogumine veelgi lihtsamaks, sest maksuküüru kaotamine jätab paljudele inimestele juba jaanuarist alates rohkem raha kätte, räägivad Tuleva Fondide operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich ja Coop Panga kogumise valdkonna tootejuht Bret Metsküla. Kuna teise samba maksemäära saab muuta ühe korra aastas ja otsus tuleb ära teha juba 30. novembriks, soovitavad nad vähemalt osa tuleval aastal enam kätte jäävast rahast suunata pikaajalisse kogumisse. Näiteks võiks tõsta teise samba sissemaksemäära 4% või 6% peale ning suurendada ka makseid kolmandasse sambasse.

Võimalust teise samba 2% sissemaksemäära tõsta on ekspertide sõnul kasutatud väga palju. Turuüleselt on seda teinud pea 100 000 inimest ehk iga viies teise samba koguja. Üle 60% neist on valinud sissemaksemääraks 6%. Konkreetselt Tuleva klientidest on sissemakset tõstnud 40% ja neist 80% valinud kõrgeima ehk 6% sissemakse.

Ehrlich toob välja, et teise samba suuremaid makseid koguja ilmselt isegi ei märka, kuna tulumaksuvabastus katab selle vahe ära ning tõenäoliselt on järgmisel aastal sissetulek suurem isegi 6% maksete korral. Kuna teise samba sissemaksed on tulumaksuvabad, siis mida suurema maksemääraga kogumisse panustada, seda rohkem võidab koguja tulumaksult.

Sarnast mõju oli näha juba aasta varem, kui tekkis esimest korda võimalus teise samba maksemäära suurendada. Inimesed, kes makset tõstsid, unustasid selle juba mõne kuu möödudes ning ei tundnud puudust rahast, mis läks tarbimise asemel kogumisse.

„Me arvutasime, et inimene, kes teenib keskmist palka ja tõstis eelmisel aastal oma teise samba makseid, on juba võitnud sellel aastal umbes 200 eurot. Kuna teise sambasse kantakse raha tulumaksueelselt, siis saab koguja iga sissemaksega tulumaksu võrra võimendust,“ sõnab Ehrlich. Tänu maksumuudatustele saab kogujate võit olema järgmisel aastal veelgi suurem.

Kolmanda samba maksuvõitu võiks rohkem ära kasutada

Kuigi kolmandasse sambasse on võimalik maksusoodustusega kanda aastas kuni 15% oma brutopalgast, investeeritakse Ehrlichi sõnul keskmiselt iga kuu 4% oma palgast. Samas toob ta välja, et igal aastal on järjest enam neid kogujaid, kes panevad oma kolmanda samba täis ehk kasutavad maksusoodustust maksimaalselt. Veel soovitab ta uurida, kas tööandjal oleks võimalik pidada otse palgast kinni kolmandasse sambasse mõeldud raha. „Tänu sellele maksab inimene aasta vältel vähem tulumaksu, kuna raha suunatakse otse kolmandasse sambasse ja riigile ma nii-öelda tasuta laenu ei anna,“ selgitab ta.

Lisaks saab kuni 30. novembrini vajadusel vahetada fondi, kuhu teise samba vara koguneb. Kuna fonde, mille vahel valida, on palju, soovitavad Ehrlich ja Metsküla, et teenusepakkujast olulisem on valida õige fondi tüüp ehk eelistada tasub niinimetatud passiivseid fonde, eriti pikaajalise kogumise puhul.

„Uuringud ja praktika näitavad, et passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid annavad keskmiselt parema tulemuse. Kulud seal on madalamad ja nad järgivad turu üldist liikumist. Väga vähesed aktiivsed fondijuhid suudavad pikaajaliselt turgu ületada, eriti pärast tasude mahaarvamist,“ rõhutab Ehrlich.

Pikaajaliseks kogumiseks sobivad passiivsed indeksifondid jäljendavad võimalikult täpselt seda, mis toimub kogu maailma aktsiaturgudel. Ehrlichi sõnul on sellel kaks eelist. Esiteks ei pea koguja kinni maksma fondijuhtide kõrgeid palkasid ega suuri tehingutasusid, mis kaasnevad aktiivsete investeerimisotsustega. Teiseks on maailma ajalugu näidanud, et enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda ületada tootlusega passiivseid fonde.

Eestis jääb kõikide indeksifondide tasu umbes 0,3 protsendi juurde aastas. Turu keskmine on umbes 0,8 protsenti. Kõige kallimate fondide tasu jääb 1,4 protsendi juurde. Erinevus võib tunduda väike, aga kui inimesel on teise sambasse kogunenud 10 000 eurot, säästab ta kõrge tasuga fondi madala tasuga fondi vastu vahetades juba ühes aastas ligi 70 eurot. Kuna aastatega koguja vara kasvab, võib lõpuks minna kõrge tasuga fond kogujale maksma pereauto väärtuses summa.

Eestis on indeksifonde seni rohkem eelistanud kolmanda samba investorid, kes on oma valiku teinud teadlikumalt. Kui teise samba puhul on indeksifondides umbes kolmandik kogujatest, siis kolmanda samba puhul on indeksifondide osakaal kaugelt üle poole.

Kindlast plaanist olulisem kindlustunne

Pikaajaliseks kogumiseks ei pea tingimata olema mingit konkreetset eesmärki ja ei pea kohe ka pensioni peale mõtlema hakkama.

„Ka mina ise ei tea päris täpselt, milleks ma oma vara kogun, sest mul ei ole klaaskuuli, millega tulevikku ennustada. Ma arvan, et täpselt samamoodi ei ole ka noortel tegelikult selget arusaama või eluplaani, et kui ma saan 55- või 63-aastaseks, siis ma hakkan kasutama seda vara, mida ma täna kogun,“ sõnab Ehrlich.

Küll aga on näha, et Tuleva kogujad mõtlevad tuleviku peale üsna noorelt. Keskmine Tuleva koguja on pisut alla 40 aasta vana ning väga palju on ka neid, kes on kahekümnendates ja alles hiljuti alustanud kogumisega. „Eesti noored on investeerimishuvilised, nad säästavad, on kursis sellega, mis on indeksifondid ja neil pole samu hirme nagu nende vanematel,“ räägib ta. Väga levinud ka on ka see, et noored annavad oma vanematele nõu. „Kuuleme päris tihti, kuidas 50. ja 60. aastates kogujad jõuavad Tulevasse tänu sellele, et nende laps on seda soovitanud.“

Tasakaal annab parema elu nii praegu kui ka tulevikus

Coop Panga kogumise valdkonna tootejuht Bret Metsküla toob välja, et pikaajalise kogumise üks olulisemaid väärtusi on meelerahu ja teadmine, et midagi on oma tuleviku jaoks ära tehtud.

„Varem ma investeerisin rohkem üksikaktsiatesse, aga olgem ausad – turgu ma ilmselgelt ei löö või kuidagi mingit eelist mul seal ei ole. Siis on väga loogiline samm investeerida indeksfondidesse, eriti kui mul on ka maksusoodustus seal. Mina ise olen leidnud hea tasakaalu tulevikku investeerimise ja ka nii-öelda elu nautimise vahel. Kuigi ma ei ole veel ükski aasta kolmandat sammast nii-öelda täis pannud, siis kohe, kui oli võimalus teisel sambal sissemakse määra suurendada, siis tõstsin seda maksimaalselt. Lisaks on mul püsikorraldus, et teha iga kuu kolmandasse sambasse sissemakse,“ sõnab Metsküla.

Ka Ehrlich leiab, et pikaajaline kogumine ei tähenda, et praegust hetke ei tohiks nautida. „Küll aga arvan, et pikas perspektiivis on meil kõigil parem elu, kui me pisut säästame ning kui seda teha, siis alustada teisest ja kolmandast sambast, sest seal on väga suured maksusoodustused,“ sõnab ta.

Uuri rohkem kogumise võimaluste kohta!