Mis hinnaklassis autoga sõidab keskmise sissetulekuga eestimaalane?

Coop Panga andmed näitavad esimese kvartali andmete põhjal huvitavat anomaaliat – keskmist sissetulekut teenivad eestimaalased ehk need, kelle netosissetulek jääb 1500–2000 euro vahele, esitasid liisingutaotlusi soetamaks autosid, mille hind on umbes 25 500 eurot. Lõpuks sõlmiti leping aga umbes 5000 eurot odavamale sõidukile. Nii kujunes reaalselt liisingusse võetava auto keskmiseks maksumuseks 20 600 eurot.

Viimase viie aasta jooksul on liisingutaotlejate netopalgad kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra ning sama trendi on järgitud ka liisinguga ostetavate autode hindades. Kui 2020. aastal oli tüüpilise liisitud auto hind 19 700 eurot, siis tänavu on see ulatunud juba 25 500 euroni. Sellisesse hinnaklassi kuuluvate autode vastu tunnevad enim huvi inimesed, kelle sissetulek algab 1500 eurost, kuid tegelikult saavad endale sellist ostu lubada 2000–2500 eurot teenivad inimesed.

Olenevalt teise pensionisamba valikutest saavad umbes 2000-eurost netopalka töötajad, kelle brutotasu on 2600–2775 eurot. Samal ajal jäävad 1500–1600-eurose netosissetulekuga töötajate brutopalgad keskmiselt 2100 euro kanti.

„Inimesed, kelle netosissetulek jääb 1500–2000 euro vahele, on tänavu võrreldes eelmise aastaga soovinud liisingusse võtta keskmiselt 6000 eurot kallimaid autosid,“ ütleb Coop Liisingu juht Martin Ilves. „Kui 2024. aastal soovis see palgagrupp finantseerida keskmiselt sõidukeid, mille väärtus oli umbes 23 800 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis on nad vaadanud kallimate autode poole, mille väärtus on keskmiselt 29 800 eurot. Seega on soovitud auto keskmine hinnaklass tänavu umbes 25% kõrgem,“ selgitab ta.

Ligi 30 000 eurot maksvaid autosid on viimastel aastatel soovinud osta ka üle 2000-eurost netopalka teenivad inimesed, kuid reaalselt on neid endale lubada saanud pigem need, kelle netosissetulek algab 3000 eurost kuus.

Väiksema palgaga inimesed ei pea alati kompromisse tegema

1000–1500 eurost netosissetulekut teenivad inimesed ei ole tänavu auto hinna osas pidanud järeleandmisi tegema – nad soovivad ja liisivad jätkuvalt 20 000 eurost veidi enam maksvaid sõidukeid. Kui sellise sõiduki puhul arvestada 10% sissemakset, 30% jääkmaksumust ja 5-aastast liisinguperioodi, kujuneb kuumakseks ligikaudu 250 eurot.

Need, kelle netosissetulek jääb alla 1000 euro kuus, on tänavu vaadanud soodsamaid autosid kui kahel eelmisel aastal. 2024. aasta esimeses kvartalis oli nende liisingutaotluste keskmine sõiduki hind langenud 18 900 euro pealt 16 200 euroni.

Liisingueelistuste esirinnas troonib Škoda

Coop Panga liisingutaotlejatest moodustavad suurima osa ehk 40% need, kelle netopalk ületab 2000 euro piiri. Järgnevad 1500–2000-eurose (30%) ja 1000–1500-eurose (20%) netotuluga kliendid. Kõige väiksem osa ehk 10% tuleb kuni 1000-eurose netopalgaga inimestelt.

Viimase viie aasta jooksul on Coop Liisingu klientide vaieldamatuks lemmikuks kujunenud Škoda. „Tšehhi tootja mudelid on populaarsed tänu oma vastupidavusele, taskukohastele ülalpidamiskuludele ja heale järelturu väärtusele. Samuti on nende varuosade kättesaadavus Eestis hea,“ loetleb Martin Ilves Škoda populaarsuse põhjuseid.

Tema sõnul on eestlased sama soojalt suhtunud ka Volkswagenitesse, mis kuuluvad Škodaga samasse kontserni. „Samuti on Coop Liisingu TOP 3 eelistustes läbi aastate olnud Toyota, Volvo ja BMW mudelid,“ lisab Ilves.

Kasutatud autod on muutunud üha populaarsemaks valikuks mitte ainult taskukohasema hinna, vaid ka parema hinna ja kvaliteedi suhte tõttu. Hästi hooldatud ja läbimõeldult valitud kasutatud sõiduk võib pakkuda samaväärset usaldusväärsust kui uus auto, kuid märksa madalama soetuskuluga. Samuti aitab see säilitada auto väärtust järelturul.

Tutvu lähemalt Coop Panga kasutatud auto liisingu võimalustega!