Õnnetus ei hüüa tulles: kõik, mida pead teadma ostukindlustuse kohta

Ostukindlustus on mugav ja sisuliselt olematu kuluga võimalus tagada, et äsja ostetud asjaga juhtunud probleemid ei tähendaks kohe suurt väljaminekut. Coop Pangas tuleb ostukindlustus tasuta kaasa nii erakliendi deebet- kui krediitkaardiga. Coop Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor toob välja, mida tasuks ostukindlustuse juures teada ja jälgida.

Vanarahva tarkus, et õnnetus ei hüüa tulles, kehtib ka alles hiljuti ostetud asjade puhul. Suvisel ajal võib näiteks uus telefon kukkuda SUP-lauaga sõites vette või äsja kevadel ostetud ratas langeda varaste ohvriks. Nendel ja paljudel teistel puhkudel tuleb mängu ostukindlustus, mis aitab tekkinud kahjusid hüvitada.

Seejuures ei pea ära kasutama igapäevase töö kõrvalt kogutud teenistust, kus iga euro kogumiseks on tulnud seda oma aja vastu vahetada, vaid korjata laua pealt üles just sellisteks olukordadeks mõeldud kindlustuse raha.

Ostukindlustuse üheks suurimaks eeliseks on selle mugavus – erakliendina saab selle sageli tasuta kaasa krediitkaardi, aga Coop Panga puhul lisaks ka deebetkaardiga. Ehk kui õige pangakaart on juba nagunii olemas, siis mingit lisakulu ostukindlustusega ei tule.

Õnnetusjuhtumi korral kiputakse sageli esimese lahendusena mõtlema kodukindlustuse peale, kus kaitstud on ka teatud isiklikud tarbeesemed, kuid sageli on sealne omavastutus niivõrd kõrge, et kindlustuse kaetav osa asjade puhul on kas väike või suisa olematu.

Uuemad kodukindlustuse poliisid seavad omavastutuse alampiiriks enamasti 300 eurot ehk see on summa, mille peab kahju korral ise tasuma ning kodukindlustus katab ainult selle osa kahjust, mis mainitud piiri ületab. Ostukindlustusel jääb omavastutus aga enamasti 30 euro juurde ehk on umbes kümme korda madalam.

Muidugi on ostu- ja kodukindlustusel erinevad funktsioonid, aga kui jutt käib tarbeesemete kahjujuhtumitest, siis kindel võitja on siin ostukindlustus.

Võimalusel tasub uus ese kohe välja osta

Ostukindlustus kehtib uutele esemetele ehk nendele asjadele, mille ostust pole möödas rohkem kui 180 päeva. Päevade arvestus võib mõneti sõltuda teenusepakkujast, kuid rusikareeglina hakkab kaitse kehtima sellest hetkest, kui ostetud asi on ostja käes. Ehk kui täna osta veebipoest uus telefon ja saada see kätte kahe päeva pärast, siis hakkab kindlustus ka kehtima kahe päeva pärast, mil telefon on müüja poolt ostjale üle antud.

Siiski on ka mõningaid erisusi, millega tuleks arvestada. Näiteks peab toode olema ostukindlustuse saamiseks täielikult välja ostetud. Seega, kui maksta uue telefoni eest kogu summa korraga, olgu see eraisiku deebet- või krediitkaardiga, siis kehtib sellele automaatselt ka ostukindlustus. Seda muidugi eeldusel, et kaardiga ostukindlustus kaasa tuleb.

Kui aga valida osade kaupa tasumine, siis hakkab ostukindlustus kehtima sellest hetkest, kui toote eest on tasutud kogu summa. Seega, kui osta uus telefon ja maksta selle eest osade kaupa kolme kuu jooksul, siis kehtib ostukindlustus alles peale viimase makse sooritamist. Küll aga hakkab 180-päevane arvestus pihta juba ostmise hetkest.

Seetõttu tasub ostukindlustuse saamiseks eelistada toote väljaostmist näiteks krediitkaardiga, millega saab tagasimakse tähtaega edasi lükata, aga koheselt ostetud asja omanikuks koos vajaliku kindlustusega.

Milliste eripäradega tuleks veel arvestada

Ostukindlustus laieneb suurele osale kestvuskaupadest, kuid arvestada tasub mõne olulise punktiga. Näiteks Coop Panga erakliendi deebet- ja krediitkaartidega hakkab ostukindlustus kehtima toodetele, mille ostuhind on vähemalt 100 eurot ja kuni 2500 eurot.

Omavastutus jääb sellistel toodetel 30 euro juurde juhtumi kohta. Seega, kui näiteks 300-eurose telefoniga juhtub kaks kuud peale ostu õnnetus ja see on vaja täielikult välja vahetada, siis kindlustus katab sellest 270 eurot. Sama loogika kehtib ka siis, kui telefon vajab ainult remonti, mitte täielikku väljavahetamist. Kuna ostukindlustus kaardiomanikule midagi ei maksa, siis on kindlustuse abi kasutamine justkui maast leitud raha.

Tasub aga arvestada, et ostukindlustuse alla ei lähe näiteks kasutatuna ostetud asjad, teenused, piletid ega ka toiduained ja ravimid. Teatud esemetele kehtivad aga tavapärasest madalamad kompensatsioonisummad.

Rohkem võimalusi kui piire

Üldiselt võib aga ostukindlustuse peale panustada paljudel juhtudel. Samuti käivad nii kindlustusega suhtlemine õnnetuse korral kui kompensatsiooni saamine lihtsalt ja kiirelt.

Ostukindlustuse eelis on kindlasti seegi, et erinevalt kodukindlustusest, mis kehtib sageli vaid Eestis või Euroopa Liidus juhtunud õnnetustele, saab ostukindlustusele toetuda mistahes maailma nurgas toimunud juhtumi korral.

Lisaks kehtib ostukindlustus ka välismaalt ostetud või tellitud kaupadele. Nii võib tegemist olla ka hea abilisega reisihuvilisele, kes on äsja soetanud näiteks uue matkavarustuse, kohvri või telefoni, olgu see kodumaal või reisisihtkohas.

Kindlustusega on samuti võimalik katta kahjustada saanud asja remondikulusid, eeldusel, et see on majanduslikult otstarbekas. Näiteks teatud juhtudel võib olla mõistlik hüvitada vaid purunenud telefoni ekraanivahetus, teistel juhtudel aga mitte. Muidugi on kindlustusega kaetud ka vargused ja röövimised ning erinevad ettenägematud kahjujuhtumid.

Seega tasub asjad alati kohe välja osta krediit- või deebetkaardiga, millel on tasuta ostukindlustus. Kui tekib küsimusi, kas mingi konkreetne asi on ostukindlustusega kaetud, siis tuleks oma kindlustuspakkuja tingimused üle vaadata.

Üldiselt on aga tegemist kindlustusega, kus omavastutus on madal, kuid kaitse laiaulatuslik ja pole mingit põhjust, miks seda ei peaks kasutama – eriti, kuna see on tasuta ning aitab säästa raha, mida saab kasutada hoopis meeldivate elamuste saamiseks.