Praktiline info noortele: kuidas valmistuda esimese kodulaenu võtmiseks?

Ehkki koduostmine on tavaliselt kõige aktuaalsem 27–40-aastaste seas, avaneb esimene võimalus endale kodulaenuga kinnisvara osta juba alates 21. eluaastast. Erinevalt üürimisest tekib igakuiselt kodulaenu tasudes kogumise efekt, kus iga maksega laenujääk väheneb ja see loob parema võimaluse soetada tulevikus suurem eluase. Mida silmas pidada, et esimese kodulaenu võtmine kulgeks ilma ootamatute takistusteta, selgitab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kõige olulisem tingimus laenu saamiseks on see, et laenutaotlejal oleks stabiilne sissetulek, mis võimaldab igakuiselt laenu tagasi maksta. Sissetulek peab olema piisav, et pärast kodulaenu makse tasumist jääks vähemalt pool sissetulekust kommunaalarvete tasumiseks ning igapäevaste jooksvate kulude katmiseks nagu toit, transport, riided jms.

Noore esimene kodu võiks olla pigem väiksem ja odavam, et harjuda kinnisvara omamisega kaasneva rahalise ja ajalise kuluga. Et saada aimu, kui suureks võivad kodu ülalpidamiskulud kujuneda, tasub nõu pidada nii pangaga kui ka pereliikmete või sõprade-tuttavatega, kes analoogset kinnisvara omavad.

Laenuotsust tehes analüüsib pank nii laenutaotleja juba võetud kohustusi kui ka tulevikukohustusi ehk igakuiseid laenumakseid. Lisaks laenudele käsitletakse finantskohustusena ka kõiki järelmakse, liisinguid ning krediitkaardi limiiti. Kuigi suuremate ostude – näiteks telefon või arvuti – soetamisel võib mitmes osas tasumine tunduda ahvatlev, tuleb kodulaenu taotledes arvestada, et kõik võetud finantskohustused kahandavad maksimaalset laenusummat.

Sama kehtib ka krediitkaardi limiidi kohta ja seda isegi juhul, kui kaardi limiiti ei ole kasutusele võetud. Maksimaalse kodulaenupakkumise saamiseks tasub enne laenutaotluse esitamist tasuda kõik järelmaksud ja kaaluda, kas kasutamata krediitkaarti on vaja või saab selle sulgeda.

Õppelaen võib samuti mõjutada kodulaenu saamise võimalusi, kuna pank arvestab seda laenutaotleja finantskohustuseks ka siis, kui õpingud veel kestavad ja laenu tagasimaksmist ei ole veel alustatud.

Seda juhtub pigem harva, ent kui noorel on tekkinud juba ka elatise maksmise kohustus või laenu tagasimaksed sõpradele ja sugulastele, siis ka see mõjutab tema kodulaenuvõimekust.

Mitme väiksema kohustuse kokku arvutamisel võib selguda, et kodulaenu makse ei mahu noore inimese kuueelarvesse. Sellisel juhul on mõistlik oodata, kuni lühiajalised laenud on tasutud ning seejärel tulla uuesti kodulaenu taotlema.

Kodulaenu saamiseks on vajalik ka rahaline sissemakse ehk omafinantseering. Eestis on tavapärane, et omafinantseering moodustab 15% koduostu tehingu summast. Osaliselt saab seda katta ka KredExi käenduse abil, kuid vähemalt 10% kinnisvara hinnast peab tulema oma rahast.

Kui omafinantseeringuks vajalikku summat ei ole, võivad pangad selle asemel aktsepteerida ka lisatagatist näiteks vanematele kuuluva kinnisvara näol. Laenu tagamiseks seatakse hüpoteek ostetavale kinnisvarale, lisatagatise kasutamisel saab hüpoteegi seada ka vanemate või vanavanemate kinnisvarale.

Lisaks rahalisele võimekusele analüüsib pank enne kodulaenu väljastamist ka taotleja finantskäitumist. Selleks kontrollib pank Creditinfo maksehäirete registrist, kas taotlejal on olnud makseviivitusi näiteks telefoniarvete, järelmaksude või õppelaenu tasumisel. Makseviivitused on registris nähtavad veel ka viis aastat pärast nende lõppemist.

Makseviivituste olemasolu ei tähenda automaatselt, et kodulaenu pole võimalik saada, kuid on oluline, et laenutaotleja räägiks pangale ausalt, miks viivitus tekkis ning kuidas see lahendati.

Kui taotlejal on veel lõpetamata makseviivitusi, tuleb need enne kodulaenu taotlemist likvideerida, et taastada panga silmis usaldusväärne maksekäitumine. Vahel võib kuluda mitu aastat, enne kui pank on nõus sellist kodulaenu taotlejat uuesti jutule võtma, seega on oluline võlgnevuste tekkimist vältida.

Iga panga jaoks on finantskäitumise murettekitavaks märgiks hasartmängud, sh spordiennustuste ja ka arvutimängudele kulutatud summade kuine maht. Kui sellised kulud on mõõdukad, ei takista need kodulaenu saamist, ent kui hasartmängudele kulutatakse regulaarselt suuri summasid, näeb pank selles ohumärki. Näiteks, kui ligi pool laenutaotleja sissetulekutest kulub hasartmängule, võib tekkida pangal kahtlus, kas tegemist võib olla sõltuvusega. Vastutustundlikud pangad ei taha riskida sellisele kliendile laenu andmisega, sest on suur tõenäosus, et klient ei tule laenumaksete tasumisega toime ja satub majanduslikesse raskustesse.

Kui laenutaotleja karistusregister ei ole puhas ja seal on märke näiteks vargustest, narkootikumide kasutamisest või vägivallast, võib pank laenuandmisest kõrge riski tõttu keelduda. Pank annab laenutaotlejale võimaluse selgitada, mis juhtus ja mida on sellest õpitud.

Kuigi noorte seas seda pigem ei esine, ei soovi pank laenu anda ka siis, kui taotleja on toime pannud majanduskuriteo ja saanud karistada näiteks maksudest kõrvale hoidmise eest.