Talispordi õnnetuses ei pruugi tavalisest kindlustusest piisata

„Talviste reiside puhul on kindlustusjuhtumite seas kõige sagedasemad tervisega seotud kahjud,“ sõnab Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor. Suusareisidel satutakse enim arsti juurde kukkumiste ja traumade tõttu ning tüüpilised juhtumid on nikastused, sidemete vigastused, põlve- ja õlaliigese traumad ning luumurrud.

Valvsust ei tohiks libedaga kaotada kusagil, kuna üsna sageli ei juhtu õnnetused mitte mäe otsas, vaid hoopis keskuse ümbruses. „Mäest laskudes tajume, et tegemist on ohtliku olukorraga, oleme selle võrra tähelepanelikumad ja valmis ootamatustele paremini reageerima. Suusakeskustes või hotelli ümbruses ringi liikudes meie tähelepanu aga kipub hajuma,“ tõdeb Piibor.

Kui suusakeskuse juures kukkudes on abi lähedalt võtta, siis keerulisemaks läheb abi saamine mäe peal suusa- või lumelauaõnnetusse sattudes. Kui omal jalal enam liikuda ei saa, tuleb appi kutsuda päästjad. Päästeoperatsiooni kulud sõltuvad aga suuresti sellest, kui keeruline on õnnetuskohta ligi pääseda. Näiteks Austrias võib kiire ja lihtne päästmine maksta umbes 2000 eurot, samas kui keerulisem päästeoperatsioon raskesti ligipääsetavalt maastikult võib maksma minna koguni 8000 eurot.

„Sinna juurde tuleb lisaks arvestada ka erinevad ravikulud, lisaks ei maksa unustada vajadust muuta lennupileteid, võtta haigusleht jpm, mis vigastada saamisega kaasnevad,“ sõnab ta.

Kindlustuse vajalikkus võib aga ilmneda juba lennujaamas, kus talvised ilmaolud mõjutavad kõvasti lennuliiklust. „Euroopa lennujaamades on lumetormidega olnud suuri probleeme juba nädalaid. Eriti tugevalt on olnud mõjutatud näiteks Amsterdami Schipholi lennujaam, kus ainuüksi viimase nädalaga on tühistatud üle poole tuhande lennu,“ räägib Piibor.

Ühes lennujaamas tühistatud lennud toovad reisijate jaoks kaasa doominoefekti, kus jäädakse maha jätkulendudest, pagas hilineb või kaob, tekivad lisakulud majutusega või tuleb reisiplaanidest selleks korraks sootuks loobuda.

Seetõttu tuleb enne reisi kindlasti üle kontrollida, millist reisikindlustust oleks vaja ja kas näiteks kuumaksega kindlustusest võiks piisata.

„Üldiselt võib öelda, et kaardi või kuumaksega ostetav reisikindlustus sobib enamiku talviste reiside jaoks väga hästi, kui see katab reisil plaanitavad tegevused ja hüvitiste piirmäärad on piisavad,“ sõnab Piibor.

Küll aga tasub tema sõnul alati üle kontrollida kindlustuse tingimused, sest talispordi puhul võivad kehtida erisused. Näiteks on oluline teada, kas kaitse laieneb mäesuusatamisele ning millistel tingimustel. Üldjuhul kehtib kindlustuskaitse hooldatud ja tähistatud nõlvadel.

„Kui on plaanis sõita väljaspool ametlikke radu või teha ekstreemsemaid tegevusi, tuleb arvestada, et selleks võib vaja minna eraldi kindlustuslahendust, näiteks ekstreemspordi kindlustust,“ rõhutab ta.

Samuti tuletab Piibor meelde, et reisil juhtuvate ootamatuste puhul tasub meeles hoida ka ostukindlustus ja sellega kaasnevad võimalused. „Näiteks juhul, kui enne reisi soetatud suusad, lumelaud, kiiver või suusariided saavad kahjustada või varastatakse. Sõltuvalt valitud reisikindlustuse poliisist võib ostukindlustusel olla madalam omavastutuse summa.“