Väldi ootamatuid teenustasusid — puhkusereisile minnes mõtle läbi, kuidas asjade eest maksta

Kuigi kaardimaksed on muutunud tavapäraseks peaaegu kõikjal Euroopas, leidub endiselt riike ja piirkondi, kus sularahal on oluline roll. Näiteks on sularahakeskne riik eestlaste seas populaarne Montenegro, mis küll ei kuulu Euroopa Liitu ega eurotsooni, kuid kasutab eurot oma peamise valuutana. Samamoodi on sularahausku Saksamaa, kus Berliinist ja Münchenist kaugemal võib tekkida raskusi kaardiga maksmisel. Maaringu sõnul aitab eeltöö vältida olukordi, kus vajalikku teenust pole võimalik saada või soovitud ost jääb seetõttu tegemata.

Kuigi sularaha võib kaasa võtta juba Eestist, saab seda tänaseks lihtsalt ja odavalt välja võtta nii Euroopas kui üle kogu maailma. Mitmed Eesti pangad pakuvad ka arvelduspakette, kus sularaha saab ilma lisatasudeta välja võtta.

Tasub aga tähele panna, et isegi kui kodupank sularaha välja võtmise eest enamasti tasu ei võta, siis välismaal kaasneb sularaha välja võtmisega tihti teenustasu. Tasu suurus selgub automaadis vahetult enne tehingu kinnitamist ja liiga kõrge tasu korral saab tehingust loobuda. Mõistlik on proovida läbi mitme erineva kohaliku panga automaadid, kuna iga finantsettevõtte teenustasud võivad olla erinevad. Paljudes riikides leidub pankade kõrval ka sularaha väljamaksetele spetsialiseerunud firmade sularahaautomaate, mille teenustasud on enamasti veelgi kõrgemad.

Varjatud tasud võivad valuutavahetusel suuri kulusid tuua

Kui reisida riikidesse, kus on teine valuuta, siis tuleks tähelepanu pöörata nii valuutakurssidele kui konversioonitasudele.

„Kõige lihtsam on reisida teistesse eurotsooni riikidesse, kuhu saab sularaha Eestist kaasa võtta ning ka kaardiga maksmisel ei pea mõtlema konversioonitasudele,“ sõnab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht.

Euroopa Liidus on veel kuus riiki, kus euro maksevahendina ei kehti: Rootsi, Taani, Rumeenia, Tšehhi, Ungari ja Poola.

Sõltuvalt pangast ja valitud paketist võib näiteks dirhamis, dollaris või zlotis tehtud kaardimakse tähendada täiendavalt 1-2% suurust valuutavahetustasu.

„Kui arvestada, et nädalane perereis koos majutuse, kohaliku transpordi, söökide ja meenetega võib maksma minna 2000 eurot, siis kohalikus valuutas maksmisel tähendab see valuutavahetustasuna 20-40 eurot,“ rõhutab Maaring.

Seetõttu tuleks tasudele olulist rõhku pöörata ja võimalusel leida lahendusi, kus kaardiga maksmisel ei pea valuuta vahetamise eest tasuma.

Lisaks peaks jälgima, et makseterminalides valida maksmiseks kohalik valuuta, mitte euro.

„Ikka tuleb ette, et näiteks restoranis saab makseterminalis valida maksmisel kohaliku valuuta ja euro vahel. Kui aga lasta valuutavahetus teha makseterminalis, siis võtab kohalik kaupmees või pank valuutavahetustasuna reeglina 4-10% tehingu summast, mis on tunduvalt suurem kui Eesti pankade panga konversioonitasu, mis jääb 0-2% vahele,“ selgitab Maaring.

Sama loogikat tuleks tema sõnul järgida ka sularahaautomaadist raha välja võtmisel. Tasub teada, et kaarditehingute valuutavahetuskursid on väga lähedased keskpanga kursile nii maksmisel või sularaha väljavõtmisel, kui kasutada kohalikku valuutat.

Hoia oma raha turvaliselt ja hajuta riske

Isegi kui sihtriigis on sularaha eelistatuim makseviis, ei ole mõistlik suuri summasid endaga kogu aeg kaasas kanda.

„Kui reisikulud on suured ja raha hotelli seifis hoida ei soovi, siis võiks võtta sularaha välja kohapealsete usaldusväärsete pankade automaatidest siis, kui tekib vajadus. Sellisel juhul tuleb jälgida küll teenustasusid, kuid on palju väiksem oht, et raha võiks kaotsi minna,“ räägib ta.

Täiendavate turvalisusmeetmetena toob Maaring välja, et kaardiga maksmisel ei tohiks lasta teenindajal maksevahendiga minna teise ruumi, kus saaks kaardiandmeid kopeerida.

Samuti võiks reisi ajal hoida maksevahendeid hajutatult.

„Erinevad pangakaardid ja sularaha võiks olla ära jagatud nii rahakoti, taskute kui reisikaaslaste vahel, et varguse korral kõigest ilma ei jääks,“ sõnab ta.

Reisikulude tegemisel võiks kasutada ka eraldi kontot, sidudes selle omaette pangakaardiga, millele tasub seada eraldi limiidid. Füüsilise kaardi kõrval saab teha ka virtuaalkaardi ning lisada see nutiseadme digitaalsesse rahakotti (wallet). Virtuaalkaart on pärast loomist koheselt kasutatav. Nii on alati olemas alternatiivne maksevõimalus ja ei teki ohtu, et võõras riigis tuleb ilma rahata hakkama saada.