Vaid 30-40% pereettevõtetest elab üle põlvkonnavahetuse

Statistika näitab, et vaid 30–40% pereettevõtetest jõuab järgmise põlvkonna kätte. Seejuures põhjuseks ei ole enamasti sugugi ettevõtte majanduslik seis, takistuseks saavad hoopis õigel ajal tegemata jäänud otsused ja kokkulepped. Mettas ja Michelson jagavad oma kogemusi, millega pereettevõtted kõige enam panga poole pöörduvad või õigusnõustamist vajavad.

Juhtimine ja kokkulepped tulevikuks

Küsimus, kes ja millal vastutuse üle võtab või kuidas jagunevad rollid ja ootused, on nii äriline kui ka väga isiklik. Kadri Michelsoni hinnangul toimib ettevõttes põlvkonnavahetus kõige paremini siis, kui uus generatsioon saab juba varakult kaasa mõelda, katsetada ja vastutust samm-sammult võtta. Nii tekib kindlus nii üleandjal kui ka üle võtjal, et ettevõtte suund jääks selgeks.

„Igapäevase juhtimise kõrval on oluline ka laiem kokkulepe: milline on pere ühine visioon ja kuidas tehakse tulevikus otsuseid. Sageli piisab sellest, kui need teemad rahulikult lauale tuua ja läbi arutada, vajadusel ka välise nõuandja abil,“ räägib ta. Tehtud kokkulepped soovitab ta fikseerida osanike lepinguga (Shareholders’ Agreement).

Varade olemasolu ja liikumine lahutuse ja pärimise korral

Varade hajutamine on loomulik osa riskihaldusest, kuid probleem võib tekkida siis, kui ootamatult, näiteks terviserikke tõttu, ei ole enam inimest, kes annaks pärijatele täieliku ülevaate kõigist varadest.

„Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus osa varast jääb üles leidmata või kasutamata, sest selle olemasolust ei teata, eriti juhul, kui tegemist on välismaal hoitavate varade, investeeringute või erinevate kontodega. Selliste olukordade vältimiseks on oluline läbi mõelda, kellel ja kuidas on vajadusel sellele infole ligipääs,“ selgitab Michelson.

Kui seadusjärgne pärimine vastab omaniku soovidele, ei pruugi testament tema sõnul olla vajalik. Küll aga on see oluline siis, kui soovitakse vara jaotust täpsemalt määrata. Näiteks ei ole elukaaslane seaduse järgi abikaasaga võrdsustatud ning testamendi puudumisel ei ole tal õigust pärandile.

Samuti soovitab Michelson läbi mõelda vara jagamise võimaliku lahutuse korral, kuna ühisvara hulka kuuluv ettevõtte osalus võib kujuneda vaidluse objektiks. Selliseid olukordi aitab ennetada selgete kokkulepete sõlmimine, sealhulgas abieluvaraleping.

Terviserike võib halvata ettevõtte juhtimise

„Kui ettevõtte omanik oli nii ainuosanik kui ka juhatuse liige ja testamenti ei ole tehtud, siis isiku surma korral võib pärimismenetluse ajaks jääda ettevõtte töö ootamatult seisma. Eestiski leidub näiteid, kus enne pärimistunnistuse väljastamist ei saa keegi ettevõtet esindada, maksta palku ega makse ning pääseda ligi pangakontodele ja lepingutele,“ räägib Erje Mettas.

Ta kinnitab, et pank saab tegutseda vaid õiguslikule alusele tuginedes. Perekondlikus ringis tehtud suusõnalisi ja tihti ka kirjalikke kokkuleppeid ei saa pank arvestada, kui need ei ole vormistatud notariaalselt, kantud äriregistrisse või toodud välja kehtivas testamendis või pärimistunnistuses.

Pangas aitab ettevõtte varade ja rahaasjade korraldamisega personaalne ärikliendihaldur, kes tegeleb nii igapäevaste küsimuste lahendamisega kui ka aitab korraldada volitusi, ligipääsu kontodele või teha suuremaid otsuseid.