Hea praktika annab noorele päris töökogemuse ja ettevõttele väärtuse

Statistikaameti järgi oli üldine töötuse määr tänavu teises kvartalis 6,6 protsenti, kuid 15–24-aastaste seas 22,4 protsenti. See on paradoks, sest olenemata tehisaru revolutsioonist, pole ka töötajate vajadus kuhugi kadunud. Seetõttu peaksime praktikat ja esimese töökogemuse pakkumist vaatama ka ettevõtte enda tulevase tööjõu kasvatamisena, mitte heateo või maineprojektina.

Noored ei otsi pelgalt rida CV-sse või linnukest kohustusliku praktikarea juurde kooli lõpetamiseks. Neile on oluline päris vastutus ja päris ülesanded – võimalus tunnetada, et nende panusel on tähendus.

Noorte kaasamine ei ole vaid strateegiline investeering järelkasvu, vaid toob ka kohest kasu. Kui organisatsioon oskab praktikante ja värskeid tööturule sisenejaid teadlikult juhendada, pakkudes ragistamist projektide kallal, millel on äriline vajadus ja väärtus, siis on win-win olukord mõlemal poolel. Sageli on just noortes seda energiat, küsimisjulgust ja uut vaadet, mida organisatsioonidel on kiiresti muutuvas keskkonnas hädasti vaja.

Praktika ei peaks olema kohustuslik vormistus kooli lõpetamiseks, vaid võimalus proovida eriala, õppida tööelu rütmi ning mõista, kas valitud suund kõnetab neid päriselt. Kui noorele antakse vastutus koos võimalusega küsida, eksida ja õppida, saavad nii tööandja kui ka noor ise üsna kiiresti teada, milleks ta tegelikult võimeline on.

Noored ei tohiks ka ise jääda passiivseks – entusiasm, aktiivsus ja julgus võimalust küsida on kriitilise tähtsusega ka siis, kui varasemat praktikakogemust veel ei ole. Samal ajal aitab esimene reaalne töökogemus vahel aru saada, et õpitav eriala ei sobigi või et seda soovitakse rakendada hoopis teisel viisil. Ka see on väärtuslik teadmine enne suuremate karjäärivalikute tegemist.

Koolid saavad noori rohkem innustada töökogemusi omandama

Ärme jäta seda vastutust puhtalt tööandjatele – vastutus on ka koolidel. Tuleb mõelda, kas oskame ja suudame noortesse süstida seda enesekindlust ja arusaama, et tööturu konkurents on tihe, ning selleks, et läbi lüüa, tuleb leida igal ühel see miski, millega eristuda.

Julgustame ka koolides noori veelgi struktuursemalt, et nad leiaks oma eriala valdkonnas kontakte. Samuti tuleks rohkem märgata neid, kellel pole endal julgust nii palju kontakte luua ja võimalusi otsida, ning pakkuda neile oma nõu ja jõuga tuge. Ärme lõpeta oma semestri esimesi loenguid lausega „Ja selleks, et kool lõpetada, tuleb kohustuslikus korras läbida praktika“.

Jah, see on sageli kohustuslik osa õppeprogrammist, aga sellest saab rääkida viisil, mis innustab noort praktikakohta leidma ja praktikaperioodi läbima motiveeritult, valitud eriala vastu huvi tundes.

Tehisaru ajastul kasvab inimlike oskuste väärtus

Tööturul räägitakse palju tehnilistest oskustest, kuid sageli alahinnatakse sotsiaalse võrgustiku loomise tähtsust. Kontaktid, koostöövõime ja oskus suhelda erinevate inimestega on tööelus keskse tähtsusega. Noor, kes õpib varakult küsima, kuulama, tagasisidet vastu võtma ja oma mõtteid selgelt väljendama, loob endale tugeva vundamendi igas valdkonnas.

Tehisaru areng muudab need oskused veelgi olulisemaks. Paljud lihtsamad ülesanded, millega noored on traditsiooniliselt tööellu sisenenud, on just sellised, mida tehnoloogia järjest paremini toetab või automatiseerib. Seetõttu tuleb noori kiiremini kaasata sisulisse töösse ning õpetada neile, kuidas tehnoloogiat oma töös targalt kasutada, tekitades noortes uudishimu ja soovi uusi lahendusi katsetada.

Väärtusta noorte panust ja õppetahet

Kui praktikant loob organisatsioonile väärtust, peab sellele järgnema õiglane tasu. Tasustamata praktika võib jätta tunnetuse, et noore töö on vähem väärtuslik vaid seetõttu, et ta alles õpib. Tegelikult õpib iga hea organisatsioon praktikandilt sama palju kui praktikant organisatsioonilt.

Noorel on mõistlik juba sügisel mõelda, millist praktikat ta soovib läbida, milliseid oskusi tahab arendada ja milliste organisatsioonide poole võiks pöörduda. Tööandja peaks aga küsima, kas tema uksed on noortele päriselt avatud, kas praktikakoha taga on ka reaalselt kasulikud projektid või on see uks ainult näiliselt paokil.

Kui tahame tulevikule tagada jätkusuutliku ja kvaliteetse tööturu, peame noori kaasama nüüd ja andma neile võimaluse vajalikku kogemust omandada. Kui me ei taha tulevikus rääkida noorte spetsialistide nappusest, siis peavad tööandjad ja haridusasutused ise võtma suurema rolli, et praktilisi oskusi järeltulevatele põlvedele edasi anda. Seejuures ei tohi unustada, et noorte potentsiaali avamiseks on vaja usaldust, juhendamist, päris ülesandeid ja tööandjate valmisolekut näha õppijas potentsiaalset tulevast kolleegi, mitte ajutist abikätt.