Kuidas aitab väärtpaberistamine panga laenuportfelli kasvatada?

Väärtpaberistamine (securitization) tähendab kõige klassikalisemal kujul seda, et pank või mõni teine finantsasutus annab oma tavapärase tegevuse käigus välja laene, kuid ühel hetkel võib tekkida vajadus vabastada laenuportfelli alt kapitali ja likviidsust.

Selleks saab väljastatud laenud koondada eraldi portfelliks, mille võib panga bilansist välja müüa ja refinantseerida selle tagatisel välja antud väärtpaberi abil. Siit tuleb ka nimetus „väärtpaberistamine“ – laenuportfellist luuakse väärtpaber, mille riskid ja tulud sõltuvad küll alusportfellist, kuid mis on eraldiseisev, potentsiaalselt kaubeldav instrument, millesse investorid saavad investeerida.

Sellise klassikalise väärtpaberistamise kõrval, mille puhul laenuportfell müüakse panga bilansist välja (true sale) ja kaasatakse selle kaudu rahastust (funded), on olemas ka teisi võimalusi.

Näiteks võib laenuportfell jääda panga bilanssi, kuid selle tagatisel kaasatakse siiski rahastust. Teine võimalus on jätta laenuportfell bilanssi ning anda tehingu käigus investorile ehk garandile üle üksnes sellega seotud krediidirisk. Viimast nimetatakse sünteetiliseks väärtpaberistamiseks, mille puhul kasutatakse ka terminit SRT (significant risk transfer ehk krediidiriski olulise osa ülekandmine).

Coop Pank sõlmis EIB Grupiga just sellise sünteetilise väärtpaberistamise tehingu, mille puhul pank ei müünud oma laenuportfelli ega sellega seotud tulusid bilansist välja ega kaasanud täiendavat rahastust. Selle asemel anti üle osa alusportfelliga seotud krediidiriskist.

Miks sünteetilist väärtpaberistamist kasutatakse?

Sünteetilise väärtpaberistamise puhul, kus varasid pangast välja ei viida ja täiendavat rahastust ei kaasata, on tehingu peamine eesmärk vähendada panga kanda jäävaid riske ning kasutada olemasolevat kapitali tõhusamalt.

Coop Panga ja EIB Grupi vahelise tehingu puhul garanteerib EIB Grupp oma garantiiga osa alusportfellis olevate laenude krediidiriskist. Tänu sellele saab Coop Pank vastava osa krediidiriskist oma riskipositsioonist maha arvata, mistõttu väheneb ka panga omakapitali vajadus.

Seega võimaldab sünteetiline väärtpaberistamine vähendada panga riske ja optimeerida kapitalikasutust, ilma et pank peaks oma laenuportfelli müüma või täiendavat rahastust kaasama.

Milline on tehingu mõju Coop Pangale?

Konkreetse tehingu käigus garanteeris EIB Grupp ligikaudu 200 miljoni euro ulatuses laene, mille tulemusena vähenes Coop Panga riskiga kaalutud varade (RWA) maht ligikaudu 135 miljoni euro võrra.

Lihtsustatult öeldes tähendab see, et muude tingimuste samaks jäädes saab pank väljastada täiendavaid laene ja kasvatada oma äri ilma aktsionäridelt uut kapitali kaasamata.

Mainitud 135 miljonit eurot moodustab ligikaudu 10% Coop Panga krediidiriski positsioonist. See tähendab, et tänu väärtpaberistamisele on pangal võimalik kasvatada oma ärimahtusid tavapärasele orgaanilisele kasvule lisaks ligikaudu 10% ulatuses.

Siinkohal on oluline märkida, et EIB Grupi väljastatud garantii ei ole tasuta. Krediidiriski ülekandmise eest peab pank maksma garantiitasu. Samas on see vabaneva kapitali mahtu arvestades Coop Panga jaoks soodsam lahendus kui klassikalisel moel uue omakapitali kaasamine aktsionäridelt, kes ootavad oma investeeringult ligikaudu 15% suurust omakapitali tootlust.