Kandideerimisest päris vastutuseni: mis teeb praktikast väärtusliku töökogemuse?

„Ilma praktikata tööturule sisenemiseks peab olema väga palju õnne ja ka palju häid tutvusi,“ tõdeb Coop Pangas turunduspraktikat läbiv Eva-Liisa Arumägi.

Noore tööturule sisenemise teeb keeruliseks see, et varasemat kogemust oodatakse sageli juba enne esimese töökoha saamist. „Kindlasti on see eelis, et kui sa oled juba praktikale saanud. Siis oled sa mingis konkursis juba silma paistnud ja saanud päriselulise kogemuse,“ sõnab Coop Panga ärianalüütika praktikant Eliise Kiisler.

Sisukas töö annab teadmisi ja kogemusi

Praktika on võimalus saada reaalseid teadmisi ja kogemusi, mitte õppekava täitmiseks punktide kogumine. Nii hindavad noored kõige rohkem tööandjaid, kes usaldavad praktikantidele vastutusrikkaid ülesandeid.

Kiisler toob välja, et tema üks suuremaid ülesandeid Coop Pangas on olnud klientide segmenteerimine, et uurida välja millised on panga kliendirühmad, nende käitumismustrid ning kuidas võiks saadud infot edasises töös kasutada.

„Mulle usaldatakse ülesandeid, millel on päriselt mingi väärtus,“ lisab Arumägi, kes on kogenud, et tema panust märgatakse. Ärikliendihaldurite tiimis tegutsev Rasmus Vaino on Coop Pangas praktikal teist suve. „Minu tiimijuht helistas mulle ja ütles, et tahame arendada Coop Panga jaoks uut ärisuunda – kas sa tahaksid appi tulla,“ meenutab Vaino. Uue suuna fookuses on iduettevõtted ja kaitsetööstus, millega ta oli ka varem kokku puutunud.

Praktika jooksul koostab ta strateegiat, kohtub valdkonna ettevõtete ja organisatsioonidega ning soovib jõuda selleni, et saaks töö tulemust ka panga juhatusele esitleda.

Enesekindlus ja vastutustunne kasvavad

Noored on praktikaga saanud juurde ka enesekindlust ja elulisi oskusi, mida järgmistes töökohtades kasutada valdkonnast sõltumata. Vaino peab üheks arendavamaks osaks kohtumisi iduettevõtjate, kaitsetööstusettevõtete ja valdkonna organisatsioonidega.

„Alati on selline väike närv sees, et mis ma seal kohtumisel ütlen. Nad on ju elukogemusega ettevõtjad ja mina olen lihtsalt praktikant, kes proovib midagi teha,“ räägib ta. Just sellised kohtumised on õpetanud talle suhtlemist, analüütilist mõtlemist ja seda, kuidas ennast professionaalses olukorras kindlamalt väljendada.

Arumägi toob välja, et peale praktikat on tal endasse rohkem usku ja julgust võimalustest kinni haarata. Praktika on õpetanud talle ka oma aega ja ülesandeid planeerima.

Kiisler lisab, et praktika on pannud teda rohkem initsiatiivi võtma ja andnud kindlust, et ta suudab projekte juhtida. „Iga kord ma natuke kardan, aga olen aru saanud, et olen selles aina enesekindlam ja saan ka sellega hakkama,“ kirjeldab ta. Kiisler rõhutab, et vahepeal tuleb teha samm võõrasse suunda, sest see võib lõppeda väga hea kogemusega.

Töökogemusega näeb ametinimetuse taha

Praktika olulise eelisena toovad noored välja võimalust näha, mis töö tegelikult mõne ametinimetuse taga toimub. Matemaatilist statistikat õppiv Kiisler tõdeb, et enne Coop Panka tulekut puudus tal täpne ettekujutus ärianalüütiku igapäevatööst. „Mul klikkis pärast esimest kuud ära, et mulle tõesti väga meeldivad numbrid ja andmed, andmete otsimine ja seoste leidmine,“ räägib ta.

Praktikat läbides on ta näinud, et tulevikus võib tema karjäär viia teda ka finantssektorisse. Samuti soovitab ta praktika jooksul varjutada teiste osakondade töötajaid. Tartu Ülikoolis majandusteadust õppiv Arumägi sai praktikaga turunduse kõrval lähemalt süveneda finantsteemadesse ja laiendada oma majandusalaseid teadmisi.

Vaino lõpetas rahvusvahelise ettevõtlusmajanduse eriala ning oli juba õpingute ajal seotud iduettevõtete kiirenditega. Tema puhul haakuvad pangandus, ettevõtlus ja uue ärisuuna arendamine varasemate huvidega ning praegu näeb ta enda peamise tulevikusuunana just pangandust ja ettevõtlust.

Hea avaldus näitab, miks just see valdkond kandidaati huvitab

Kui paljudel kandidaatidel on sarnane haridus ja vähe töökogemust, hakkavad rohkem rolli mängima motivatsioon, ettevalmistus ja oskus oma huvi nähtavaks teha.

Vaino kandideeris oma esimesel praktikasuvel Coop Panga ärikliendivaldkonda. Ühes valikuvoorus tuli tal teha video. Ta otsustas sellesse põhjalikult panustada ja mõtles läbi erinevad võttepaigad, monteeris materjali ning sidus video teadlikult Coopi ja Coop Pangaga. Video tegemisele kulus tema sõnul kolm-neli tundi ning see aitas tal järgmisesse vooru jõuda.

Ka Arumägi pidi turunduspraktika valikuprotsessis tegema video ja loovülesande, kus ta üritas ta mõelda „kastist välja“ ja teha midagi teistsugust. Kiisleri valikuprotsess keskendus vestlusele ja ta usub, et tema puhul aitas kaasa ehe huvi analüüsi ja andmete vastu.

Kandideerimisega tasub alustada kohe, mitte tähtaja eelõhtul

„Minu täielik häkk on see, et sa pead kandideerima võimalikult kiiresti,“ ütleb Kiisler. Tema kogemusel ei tasu jääda ootama viimast päeva, sest konkursi valikuprotsess võib selle aja sees edasi liikuda. Ka Coop Panka kandideeris ta esimeste päevade jooksul.

Kuigi kõik tööandjad ei tee oma otsuseid enne ametlikku tähtaega, näitab noorte kogemus, et viimasel hetkel alustamine võib vähendada valikuvõimalusi. Lisaks ei pruugi viimasel hetkel kandideerides olla piisavalt aega, et teha põhjalikku ettevalmistust.

Tööandja peab vastutuse andmise kõrval ka juhendama

Selleks, et noor saaks praktikast maksimumi, tuleb vastutusrikaste ülesannete täitmiseks pakkuda nii juhendamist kui võimalust küsida küsimusi.

Tööandja jaoks tähendab see, et praktikaprogrammi kavandamisel tuleks lisaks ülesannetele läbi mõelda ka tugisüsteem ehk kes praktikanti juhendab, kellelt saab ta jooksvalt abi ning kuidas tekib kontakt teiste meeskonnaliikmetega.

Suurema praktikaprogrammi väärtusena toovad noored välja, et sarnast teekonda läbivad ka teised praktikandid ning ühiste ülesannete ja kohtumistega on sisseelamine olnud lihtsam. Samuti on praktikantidest tekkinud sõpruskond.