Jagatud pangakonto aitab pere rahaasju mugavamalt juhtida

„Kuigi Eestis ei saa mitme inimese nimel avada klassikalist ühiskontot, on võimalik luua arvelduskonto ühe pereliikme nimele ning anda teistele pereliikmetele volitused selle nägemiseks ja kasutamiseks,“ sõnab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring, kelle sõnul sobib selline lahendus hästi just pere igapäevaseks rahaasjade korraldamiseks.

Ühiselt kasutatava konto suurimad väärtused on lihtsus ja läbipaistvus. Kui kõik igapäevased kulud ehk nii toidupoes käigud, kommunaalkulud, transport, laste huviringid jms saavad tasutud ühelt kontolt, on lihtsam omada ülevaadet pere kuludest. Samuti vähendab see olukordi, kus üks pereliige tunneb, et tema panus pere eelarvesse jääb märkamata.

Jagatavale arvelduskontole saab tellida nii e-arveid, seadistada püsikorraldusi kui ka teha ühekordseid ülekandeid. Kaardimaksete tegemiseks tuleks tellida kontole juurde pangakaardid, kas füüsilisel või virtuaalsel kujul, mis võimaldavad nutiseadme Walletisse lisades tasuda näiteks Apple Pay või Google Pay abil.

„Jagatava arvelduskonto kasutamisel ei pea iga kord teise poolega tasaarveldama ja tekib kindlustunne, et ükski kulu pole kogemata jäänud ainult partneri kanda,“ räägib Maaring. Lisaks aitab see tema sõnul paremini seada ning jälgida pere eelarvet, et igakuised kulud ei kasvaks üle pea.

Jagatava pangakontona võib kasutada nii olemasolevat kontot kui avada selleks puhuks eraldi arvelduskonto. Volitused konto ühiseks kasutamiseks saab anda nii internetipangas kui ka mobiilirakenduses. Volitatud isikud näevad konto jääki ja tehinguid ning saavad teha makseid vastavalt neile antud õigustele. Vajadusel saab igale kasutajale määrata eraldi limiidid ja piirangud, mis lisab turvalisust.

Pane paika, kui palju keegi panustab

Jagatud pangakontole raha kandmisel ei ole üht ainuõiget mudelit – sobiv lahendus sõltub pere sissetulekutest, kulude jaotusest ning kokkulepetest. „Kõige olulisem on, et mõlemad pooled mõistaksid, milleks see konto on loodud ja milliseid kulusid sealt kaetakse,“ sõnab ta. Enamasti kantakse jagatud kontole raha igakuiselt kindla summa või kokkulepitud proportsiooni alusel, et katta pere ühised püsikulud.

Levinud on kaks peamist lähenemist. Esimene on võrdsete summade põhimõte, kus mõlemad partnerid kannavad ühisele kontole iga kuu sama rahasumma. See sobib eelkõige olukorras, kus sissetulekud on sarnases suurusjärgus.

Teine võimalus on proportsionaalne jaotus, kus kontole kantav summa sõltub sissetuleku suurusest. „Näiteks maksab partner, kelle sissetulek moodustab 70% pere sissetulekutest, ka samas suurusjärgus ühistest kuludest. Selline lahendus aitab säilitada tasakaalu, annab kummalegi poolele võimaluse teha ka isiklikke kulutusi ja vähendab tunnet, et üks pool panustab ebaproportsionaalselt rohkem,“ räägib Maaring.

Oluline on ka paindlikkus. Kui pere sissetulekud muutuvad näiteks lapsehoolduspuhkuse, töökoormuse vähenemise või sissetulekute kasvu tõttu, tasub kokkulepped üle vaadata ja vajadusel kohandada.

Samas ei pea kogu pere raha liikuma ainult ühelt kontolt. „Isiklikke kulutusi hobidele, kingitusteks, investeerimiseks jms saab alati teha ka eraldi kontode pealt,“ ütleb Maaring. Ühine konto on parim lahendus just igapäevaste ja ühiste kulude katmiseks, näiteks eluasemega seotud kulud nagu üür või laenumaksed ja kommunaalkulud, toidu- ja majapidamiskulud, lastega seotud väljaminekud, liisingumaksed ja kütus, kindlustus jne. „Selline lahendus aitab säilitada nii ühise vastutuse kui ka isikliku rahalise vabaduse,“ lisab ta.

Aruta olulised küsimused varakult läbi

Lisaks sellele, et panna paika kummagi poole rahalise panuse suurus ja teha kindlaks, milliste kulude jaoks jagatavat kontot kasutada, tuleks läbi arutada ka seda, mida teha ootamatuste korral.

Kuna ühiselt kasutatav konto on juriidiliselt ühe inimese nimel, on oluline mõelda selliste ootamatute olukordade peale nagu näiteks konto omaniku surm. Kontoomaniku surma korral lõppevad automaatselt kõik tema antud volitused ning seotud pangakaardid suletakse. See tähendab, et seni volitatud isikud ei saa enam kontot kasutada.

Seadus võimaldab surnu kontolt katta matusekulud kuni 2000 euro ulatuses, kui esitatakse vastavad arved. Ülejäänud raha kuulub pärandvara hulka ja jaotatakse pärijatele pärimistunnistuse alusel. Kui pärandajal oli kohustusi või võlgu, kuuluvad ka need pärandvara hulka.

Surma ja muude ootamatuste läbimõtlemise kõrval on sama oluline ka igapäevane vastastikune usaldus. „Kuna ühe konto vahenditele pääsevad ligi mitu inimest, siis on tähtis, et selle konto kasutajad usaldaksid teineteist piisavalt, et anda oma raha teise inimese kasutusse. Probleemsete harjumuste korral tuleks tõenäoliselt leida muid võimalusi, kuidas pere rahaasju korraldada. Kui aga mõlemad osapooled on mõistliku finantsdistsipliiniga, siis on tegemist mugava ja praktilise lahendusega,“ sõnab Maaring.

Surma ja muude ootamatuste läbimõtlemise kõrval on sama oluline ka igapäevane vastastikune usaldus. „Kuna ühe konto vahenditele pääsevad ligi mitu inimest, siis on tähtis, et selle konto kasutajad usaldaksid teineteist piisavalt, et anda oma raha teise inimese kasutusse. Probleemsete harjumuste korral tuleks tõenäoliselt leida muid võimalusi, kuidas pere rahaasju korraldada. Kui aga mõlemad osapooled on mõistliku finantsdistsipliiniga, siis on tegemist mugava ja praktilise lahendusega,“ sõnab Maaring.