Kolm sammu, kuidas praegu uuele aastale tugev rahaline alus panna

Kuna lisaks III samba enda tootlusele tagastab riik sinna tehtud sissemaksete pealt ka tulumaksu, on see üks parimaid võimalusi raha pikaajaliseks kasvatamiseks.

„Kui inimesel on olnud aasta jooksul maksustatavat tulu ja võimalus enne aasta lõppu kolmandasse sambasse juurde maksta, tasub selle peale kindlasti mõelda,“ ütleb Coop Panga igapäevapanganduse äriliini juht Moonika Maaring.

Maksimaalse maksuefektiivsuse nimel tasub kolmandasse sambasse paigutada kuni 15% aastasest brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot, kuna sellest enama pealt täiendavat maksuvõitu ei tule.

Maksusoodustust arvestatakse järgmise aasta alguses tulusid deklareerides. Näiteks tehes aasta jooksul 2000 euro eest sissemakseid kolmandasse sambasse, saab riigilt tagasi 440 eurot.

Kuigi kolmandasse sambasse kogumine saab palju tähelepanu aasta lõpus, tasub sinna koguda läbi aasta. „Praktikas on keeruline teha detsembris suuri ühekordseid sissemakseid. Seega mõistlikum on pikaajaliselt koguda aastaringselt, näiteks kindla protsendina sissetulekust. Aasta lõpus saab vajadusel teha täiendava makse, kui tulu on olnud oodatust suurem,“ selgitab Maaring.

Meelerahufond peab olema eraldi, kuid kättesaadav

Lisaks pikaajalisele kogumisele tasub aasta lõpus vaadata üle ka rahaline puhver ootamatuteks kuludeks ja suuremateks planeeritud ostudeks.

„Soovitatav on meelerahufondis hoida vähemalt kolme kuu kulude jagu raha, ideaalis kuue kuu ulatuses. Oluline on, et see raha oleks igapäevasest arvelduskontost eraldi,“ ütleb Maaring. Kõige mõistlikum on meelerahufond ära jaotada pikemate tähtajaliste hoiuste ja lühemate kogumishoiuste vahel. Nii on raha vajadusel alati käepärast, aga teenib ka lisatulu.

„Näiteks Coop Pangas on Rahasahtel, mis sarnaneb oma olemuselt arvelduskontole, kust saab raha kiirelt kätte, aga samal ajal teenib see 2% intressitulu,“ toob Maaring näite.

Kärbi väikseid, kuid püsivaid kulusid

Et igakuised kulutused sissetulekust liiga suurt tükki ei ampsaks, ootamatused jalgu alt ei lööks ning ka tulevik tunduks muretum, tuleb püsikulud kriitilise pilguga üle vaadata, luua niinimetatud meelerahufond ja ka III pensionisammas.

„Voogedastusteenused, rakendused ja muud tellimused tunduvad eraldi võttes odavad, aga kokku võivad need aastas moodustada märkimisväärse summa,“ märgib Maaring.

„Nii tasub mõelda, kas korraga on vaja maksta Netflixi, Disney+’i, Amazon Prime’i ja HBO Maxi eest või piisab ka ainult ühest, kui põnevad filmid ja sarjad on juba ära vaadatud,“ lisab ta.

Voogedastusteenuste kõrval tasub üle vaadata sidepaketid, kindlustused ja muud lepingud, mille tingimused võivad olla ajale jalgu jäänud. Ka väike igakuine kokkuhoid loob ruumi nii kogumiseks kui ka investeerimiseks.

Parema ülevaate saamiseks kõigist pere kuludest võiks Maaringu sõnul need kirja panna. Selleks on nii erinevaid eelarveprogramme kui ka lihtsalt Excel või Google Sheets. „Nii on selge pilt ees sellest, kuhu raha iga kuu läheb ning kas midagi oleks vaja muuta, et oma eesmärkide poole liikuda,“ sõnab ta.

Rahaasjade korda seadmine ei eelda keerulise finantsstrateegia loomist, vaid piisab mõnest teadlikust otsusest ja oma hetkeolukorra ausast ülevaatest. „Kui kolmandasse sambasse on maksed tehtud, meelerahufond olemas ja kulud ka kontrolli all, on uus aasta palju rahulikum. See loob hea aluse, et jaanuaris saaks keskenduda juba uutele eesmärkidele, mitte vanadele muredele,“ võtab Maaring kokku.

Vaata lähemalt, kuidas kogumisega oma tulevikku paremini kindlustada!