Laste rahatarkus algab väikestest igapäevastest harjumustest

„Lapsed puutuvad rahaga seotud otsustega kokku väga varakult. Oluline on neid vestlusi mitte edasi lükata, vaid kasutada igapäevaseid olukordi õppimiseks,“ ütleb Maaring.

Rahatarkus kujuneb tema sõnul ajapikku läbi väikeste igapäevaste harjumuste. Alustada võiks lihtsatest teemadest, nagu see, kuidas poes hindu võrrelda, miks igat soovitud asja ei saa osta ja kuidas taskuraha planeerida nii, et see ei kuluks ühe päevaga ära.

„Kõige paremini õpib laps elulistes olukordades. Näiteks võib anda lapsele väikese summa, mille eest ta saab ise poes valida, mida osta. Isegi, kui ta ei kasuta raha kohe mõistlikult ja ostab ebapraktilise asja, annab ka see lapsele olulise õppetunni edaspidiseks,“ räägib ta.

Kindlad eesmärgid aitavad kogumisharjumust tekitada

Oskus raha kõrvale panna ja pikemalt ette mõelda on üks olulisemaid rahaga seotud teadmisi, mida lapsele õpetada. Maaring rõhutab, et säästmise ja kogumise harjumus võiks tekkida juba lapsepõlves, kuna just siis kujunevad välja kõige tugevamad käitumismustrid kogu eluks.

„Summade suurus pole tegelikult tähtis. Vahet pole, kas lapsel on viis või kümme eurot – oluline on järjepidevus. Kui laps õpib juba varakult osa rahast kõrvale panema, tekib tal parem arusaam sellest, kuidas suuremate eesmärkide poole samm-sammult liikuda,“ räägib ta.

Kõige paremini aitab kogumise mõttest aru saada see, kui sellel on konkreetne eesmärk, näiteks jalgratas, telefon, suvelaager või mõni muu suurem soov. Nii muutub kogumine lapse jaoks palju käegakatsutavamaks ja motiveerivamaks.

Harjumuspärase hoiuspõrsa kõrval võiks laps õppida kasutama ka digitaalseid kogumislahendusi. Alustada võib näiteks kogumiskontost või lastehoiusest, kuhu saab suunata osa taskurahast, sünnipäevadeks saadud kingirahast või suvel teenitud lisatulust. „Kui laps näeb, et kõrvale pandud raha ajas kasvab, aitab see tekitada esimest arusaama ka intressi ja pikaajalise kogumise toimimisest,“ ütleb ta.

Raha teenimise oskus tekib juba varakult

Säästmise kõrval on oluline rääkida lastega ka sellest, kuidas raha juurde teenida. „Rahatarkus ei tähenda ainult kulutamise piiramist. Sama oluline on mõista, kuidas raha tekib ja millist pingutust selle teenimine nõuab,“ rõhutab ta.

Suvi on rahatarkuse õpetamiseks hea aeg, sest lapsel tekib rohkem olukordi, kus ta saab ise raha kasutada ja otsuseid teha. Lisaks taskuraha andmisele võivad vanemad julgustada lapsel väikeste tööotstega lisaraha teenimist. Näiteks saab aidata aiatööde, koduste lisakohustuste või sugulaste ja naabrite aitamisega. Nii tekib lapsel parem tunnetus sellest, et raha ei teki iseenesest, vaid selle teenimiseks tuleb panustada aega ja vaeva.

Maaring soovitab aga läbi mõelda, milliste tegevuste eest lapsele raha maksta. Nii ei ole mõistlik anda raha selle eest, et igapäevaselt kodu korras hoida või häid hindeid saada. „Raha on mõistlik anda nende tegevuste eest, kus noor ise näitab üles initsiatiivi ja soovi rohkem pingutada, olgu selleks muru niitmine, naabri koera jalutamine, pandipudelite äraviimine jne,“ toob ta näiteid.

Peamine on see, et laps õpiks paremini mõistma raha väärtust ja oma valikute mõju. Maaring rõhutab, et inimesed hindavad asju hoopis enam, kui nad on pidanud nende saamiseks vaeva nägema.

Õpeta lapsele turvalist rahakasutamist

Lisaks raha kogumisele ja teenimisele tuleks lastega rääkida ka sellest, kuidas raha ja andmeid turvaliselt hoida. Internetis ja sotsiaalmeedias liigub järjest rohkem petuskeeme ning noored võivad sattuda olukordadesse, kus neilt püütakse andmeid välja petta.

Lapsele võiks Maaringu sõnul varakult selgitada, et paroole, PIN-koode ja pangakaardi andmeid ei tohi mitte kunagi teistega jagada ning linkide avamisel tuleb alati ettevaatlik olla.

„Petturid üritavad inimesi sageli kiirustama panna või tekitada tunnet, et kohe tuleb midagi teha. Lapsele tuleks selgitada, et sellistes olukordades ei pea nad kunagi üksi otsustama – kui miski tundub kahtlane, võiks alati vanema käest üle küsida,“ ütleb ta lisades, et mida teadlikum on laps, seda lihtsamini ta suudab kahtlasi olukordi märgata ja vältida.