Lihtsad nipid, kuidas pere rahaasjad korras hoida

Hästi koostatud eelarve annab selge pildi pere rahalisest olukorrast, aitab teha läbimõeldud otsuseid ja ennetada ootamatuid rahalisi raskusi.

1. Kaardista rahaline olukord

Esimene samm on mõista, kust raha tuleb ja kuhu see kaob. Selleks tasub esmalt kirja panna leibkonna kõik sissetulekud: netopalgad, toetused, pensionid, lisatulu jne. Seejärel tasub kaardistada kõik kulud: eluasemekulud, toit, transport, meelelahutus, kingitused jms. Kolmandaks võiks kirjas olla ka see, kui palju igakuiselt raha säästetakse või säästa soovitakse.

Selline põhjalik ülevaade oleks hea teha vähemalt kolme kuu lõikes – nii saab realistlikuma ülevaate, millised kulud on püsivad ja millised muutuvad. Regulaarne ülevaade aitab märgata ka tarbimisharjumusi, mis vajavad korrigeerimist, ning mõista, mille pealt on võimalik raha kokku hoida.

2. Koosta lihtne ja toimiv eelarve

Hea eelarve on praktiline tööriist igapäevaste rahaasjade juhtimiseks. See põhineb pere tulude ja kulude analüüsil ning peaks sisaldama realistlikke ja kõigile ühiselt arusaadavaid kategooriaid. Eelarve ei pea olema liialt detailne, ent see võiks olla niivõrd täpne, et oleks mugav kasutada.

Eelarve koostamiseks ning perega ühiselt jagamiseks ja jälgimiseks võib kasutada erinevaid vahendeid vastavalt oma eelistustele: Excel, Google Sheets, MyFinancier, Bilance või mõni muu isiklike rahaasjade halduseks loodud rakendus.

3. Sea ühine eesmärk

Iga leibkond võiks ühiselt läbi mõelda, miks nad oma rahaasju korrastada ja korras hoida soovivad. Kas eesmärk on suurendada rahalist turvatunnet, valmistuda suuremaks ostuks või reisiks või lihtsalt vähendada tarbetuid kulutusi?

Hea eesmärk on konkreetne ja saavutatav. Näiteks „soovime koguda järgmise 12 kuu jooksul 3000 eurot ühiseks puhkuseks“ on palju tõhusam ja selgem eesmärk kui lihtsalt „tahame, et meil oleks rohkem raha”.

4. Loo meelerahufond

Ootamatud kulud on elu loomulik osa – olgu selleks katki läinud kodumasin, terviseprobleem või töökoha kaotus. Seetõttu on mõistlik luua meelerahufond ehk säästupuhver, kuhu on kogutud vähemalt 3–6 kuu jagu elamiskulusid. See raha võiks olla eraldi kontol ja teenida ka intressi – selleks sobivad hästi pankade kogumiskontod nagu Rahasahtel või erineva pikkusega tähtajalised hoiused.

5. Mõtle, kuidas panna raha kasvama

Kui igapäevased rahaasjad on korras ja meelerahufond loodud, võib hakata mõtlema pikaajalistele eesmärkidele ja investeerimisele. Enne, kui suunata raha teistesse investeerimistoodetesse, tasub veenduda, et pensionisambad on korras, sest nendele rakendub ka riigipoolne maksuvõit.

Seejärel võiks kaaluda, millised varaklassid – aktsiad, kinnisvara, võlakirjad, alternatiivsed varad – leibkonnale huvi võiksid pakkuda ning kas valitud varaklass vastab ka pere riskitaluvusele.

6. Ühise pangakonto teadlik kasutamine

Pere ühiste kulude ja tulude haldamiseks on praktiline, kui koos elavad inimesed kasutavad sama pangakontot. Eestis ei ole küll võimalik avada klassikalist ühiskontot mitmele isikule, kuid sellest hoolimata saab üks arvelduskonto olla ühe isiku nimel, kes annab teistele – näiteks abikaasale, elukaaslasele või lastele – õigused ja volituse sama kontot kasutada.

Volitatud isikutele saab anda internetipangas või äpis ligipääsu arvelduskontole ning see annab konto kõigile kasutajatele hea ülevaate, kuhu kulub pere ühine raha. Igale kasutajale saab ühise konto kasutamiseks seada ka oma limiidi ning määrata konto kasutamisega seotud õigused.

Ühiselt kasutatava konto juurde saab tellida ka igale kasutajale oma pangakaardi. Põhikaart on sel juhul konto omanikul ning kõigile volitatutel enda nimel isiklik lisakaart, sest tehingute tegemiseks on hea ja ka turvalisem kasutada omanimelist kaarti. Olenevalt harjumusest võib pangakaart olla nö tavaline plastkaart, ent nii põhi- kui ka lisakaarte saab tellida ka virtuaalkaardina.

Loe lisaks rahatarkade otsuste kohta Coop Panga blogist.