Mis juhtub pensionifondis kogutud rahaga pärast inimese surma?

Erinevalt riiklikust pensionist kuulub II ja III sambasse kogutud raha inimesele ning on seetõttu osa pärandvarast. Kuna paljude jaoks on see üks olulisemaid varasid, tasub pensionifondide osakute pärimisega seotud nüansid aegsasti läbi mõelda, rõhutab Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.

Riiklikust pensionist üksi ei pruugi tulevikus piisata harjumuspärase elukvaliteedi säilitamiseks. Seetõttu koguvad paljud inimesed vanaduspõlve kindlustamiseks lisaraha ka II ja III sambasse. Oluline erinevus riikliku I samba ning II ja III samba vahel seisneb selles, et viimased kuuluvad täielikult inimesele ning on seetõttu osa tema pärandvarast.

Erinevalt rahalisest pärandist tuleb pensionifondide osakute puhul arvestada mitmete erisuste ja maksuküsimustega. Näiteks II samba osakud kuuluvad pärandvara hulka, kuid siin mängib rolli ka see, kas ja mil viisil on inimene otsustanud kogutud vara kasutusele võtta.

Pärast pensionireformi on II ja III samba vahendite kasutusvõimalused muutunud paindlikumaks. Näiteks puudub kohustus sõlmida leping kindlustusseltsiga – igaüks saab ise otsustada, millal ja kuidas soovib väljamakseid teha. Kui inimene lahkub siit ilmast, lähevad II ja III samba osakud automaatselt edasi pärijatele.

Sellisel juhul toimub osakute pärandamine samadel alustel nagu muu vara puhul. Kui on surnud, saavad tema pärijad kanda pensionifondi osakud oma pensionikontole või soovi korral rahas välja võtta. Lahkunu ei pea selleks eelnevalt ühtegi avaldust tegema.

Kui aga pensionile jäädes on sõlmitud eluaegsete väljamaksetega pensionileping kindlustusseltsiga, kantakse kogu II sambasse kogutud raha kindlustusandjale. Sellega garanteeritakse igakuine pension kuni elu lõpuni, kuid pärast inimese surma väljamaksed lõppevad ning allesjäänud vara ei kuulu pärandvarasse.

Samas saab pensionilepingule lisatasu eest lisada tingimuse, mille kohaselt makstakse pensioni pärast kindlustatu surma edasi määratud isikule.

Kas täiendada päritud osakutega oma pensionivara või võtta need rahas välja?

Kui pensionilepingut ei ole sõlmitud ja fondiosakud on alles, saab pärija valida, kuidas edasi toimetada. Sellest sõltub ka maksukohustus. Üldjoontes on kolm maksustamisvarianti – 0%, 10% ja 22%. Kui pärija kannab osakud oma pensionikontole, ei kaasne sellega tulumaksukohustust.

Sellisel juhul liidetakse pärandatud osakud tema olemasoleva pensionivaraga ning pärija saab ise otsustada, millisesse fondi need kanda. Kui raha ei ole kohe tarvis kasutusele võtta, on see maksuefektiivne viis pärandatud vara käsitlemiseks – osakud saavad edasi väärtust kasvatada.

Kui pärija on jõudnud pensioniikka ja otsustab talle päranduseks saadud pensionivara korraga välja võtta, kehtib sellele väljamaksele soodsam maksumäär. Tavapärase 22% tulumaksu asemel tuleb sel juhul tasuda vaid 10% tulumaksu. Samuti saab ka kanda osa päritud osakutest oma pensionikontole ning ülejäänu võtta peale maksude tasumist välja rahas.

Sarnased reeglid kehtivad ka III samba puhul. Kui pärija müüb saadud fondiosakud kohe maha, tuleb tasuda 22% tulumaksu. Need, kes liitusid III sambaga hiljemalt 2020. aastal, võivad alates 55. eluaastast raha välja võtta 10% maksumääraga. Hiljem liitunud peavad soodsama maksumääraga väljavõtmiseks olema pensioniealised.

Kui pärija ei ole ise kogumispensioniga liitunud, saab ta soovi korral esitada avalduse liitumiseks, et osakud kantaks tema pensionikontole. Kui pärija on alaealine, peab avalduse esitama tema seaduslik esindaja, kellel tuleb selleks eelnevalt saada kohtu luba, et alaealise nimel fonde müüa.

Mida teha, et vara jõuaks õige inimeseni?

Lisaks maksuküsimustele on oluline mõelda ka sellele, kuidas tagada, et vara jõuaks soovitud inimesteni. Kui testament või pärimisleping puudub, jagatakse vara seaduses sätestatud järjekorras: esmalt järglastele ja abikaasale, nende puudumisel vanematele ja õdedele-vendadele. Selleks ei ole vaja eelnevalt avaldust esitada.

Sageli ei teata, et II sammas on lahusvara. See tähendab, et isegi kui kogu muu vara on abikaasade ühine, kuuluvad II samba pensioniosakud vaid ühele konkreetsele isikule. Nii jagatakse II samba pensioniosakud pärimise käigus ainult seadusega ette nähtud pärijatele.

Pärimisprotsessi algatamiseks tuleb pöörduda notari poole, et saada pärimistunnistus. Selle alusel saab pensionifondi osakuid kanda üle või võtta need rahas välja. Kui pärijaid on mitu, tuleb esitada ka pärandvara jagamise leping.

Selleks et tagada vara jõudmine soovitud inimeseni või pärandamise lihtsustamine, on mõistlik koostada testament. Testamendi võib teha kodus või notari juures, kuid nende kehtivusaeg on erinev: kodune testament kehtib kuus kuud, notariaalne tähtajatult – kuni see tühistatakse või muudetakse.

Testamendi koostamist ja pärimisküsimuste korraldamist kiputakse sageli edasi lükkama, kuid tegemist on olulise sammuga, mis aitab tulevikus vältida keerukaid olukordi pereringis.

Pensionifondi osakute pärandamise teemal tuleks konsulteerida spetsialistidega nii pangas kui ka Pensionikeskuses. Hästi läbi mõeldud otsused loovad kindlustunde nii kogujale kui ka tema lähedastele.

Loe lähemalt pensionisammaste pärimise kohta ka Tuleva lehelt ning Pensionikeskusest!