Müüt või tegelikkus? Kas maale kodu ostmiseks saab pangalaenu?

Ossipova sõnul ei ole maale kolimine panga vaatest kuidagi erandlik valik, mida peaks eraldi põhjendama. „Kodulaenu mõte on aidata inimesel leida kodu, kus ta päriselt elada soovib, olgu see Tallinnas, Kolga-Jaanis või Tõrvas. Küll aga eeldab maapiirkonda kodu ostmine sageli veidi põhjalikumat ettevalmistust kui suuremas linnas korteri soetamine,“ räägib ta.

Kinnisvara asukoht ei ole ainus kriteerium, mida pank laenuotsuse tegemisel arvestab. Kodulaenu puhul on esmalt oluline, et inimesel oleks laenu teenindamiseks piisav, regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek ning mõistlik kohustuste tase. Alles seejärel hinnatakse tagatise väärtust, seisukorda ja omafinantseeringu suurust.

Üks suuremaid takistusi maale kodu soetamisel võib olla kinnisvara madalam turuväärtus, kuigi ehitamise või renoveerimise tegelik maksumus on sama suur kui tõmbekeskustes. Maapiirkonda kinnisvara ostes peab üldjuhul arvestama kas suurema omafinantseeringuga või kasutama koduostjatele mõeldud riiklikke meetmeid.

„Maale kodusoetajatele pakub riik tuge nii kaaslaenu kui ka erinevate käendusvõimaluste kaudu,“ sõnab Ossipova.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) maapiirkonna eluasemelaenu käendus on mõeldud eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks laenu abil, kui inimesel endal puudub piisav omafinantseering või lisatagatis. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse EISi nimel.

Pankadest on EISi maapiirkonna eluaseme käendusega kõige pikaajalisem kogemus Coop Pangal, kelle klientide seas on see viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks valikuks. EISi maapiirkonna eluaseme käenduse ülempiir on 150 000 eurot, mis aitab käendada kuni 200 000 euro suurust kodulaenu.

Maapiirkonna eluasemelaenu käendust saab kasutada ka linnades nagu Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu. Nendes linnades kehtib aga erand, mille kohaselt tuleb ostetav eluase ka renoveerida või peab laenu eesmärk olema juba endale kuuluva eluaseme renoveerimine.

Lisaks saab kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaaslaenu, mis on mõeldud kodu rajamiseks väljaspool linnu ja Harjumaad asuvatesse kuni 1000 elanikuga asustusüksustesse. MESi meetmega saab katta kuni 50% kogu finantseerimisvajadusest.

Madal ostuhind ei tähenda veel odavat kodu

Kuigi maal võib kinnisvara ostuhind olla linnaga võrreldes märksa soodsam, tuleb arvestada ka võimalike lisainvesteeringutega, mis võivad kaasneda vana talumaja või suvila kordategemisega.

Selleks, et maja renoveerimiskulud ei kujuneks hiljem ebameeldivaks üllatuseks, on mõistlik juba enne ostu kaasata ehitusspetsialist, küsida hinnapakkumisi ja koostada realistlik tööde järjekord. „Esmajärjekorras tuleks hinnata hoone konstruktsioone, katuse seisukorda ning kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Kui nendega on kõik korras, saab mõelda ka sisekujunduslike valikute peale,“ sõnab Ossipova.

Kaugemates asulates vana maja renoveerides tuleb arvestada ka sellega, et oskuslikke ehitajaid võib olla raskem leida kui Tallinnas. Lisaks tekib täiendav logistikakulu, mis on seotud ehitusmaterjalide ja -jäätmete transpordiga.

„Igapäevakulud võivad maale kolides samuti suureneda, kuna liikumine sõltub rohkem auto olemasolust. Sõltuvalt igapäevasest logistikast ja ühistranspordi kättesaadavusest, võib pere maapiirkonnas elades vajada isegi kahte autot,“ tõdeb ta.

Maale kolimine ei tähenda mugavustest loobumist

Levinud on ka müüt, et maal on kõik liiga kaugel ja seal elamine tähendab mugavustest loobumist. Tegelikult on poed, koolid, arstid ja töökohad paljudes kohtades kättesaadavad, igapäevaelu hästi korraldatud ja ka suuremad keskused mõistliku kaugusega.

Paljud väikelinnad, alevikud ja suuremate keskuste lähedased külad pakuvad üsna head kompromissi rahulikuma elukeskkonna ja vajalikele teenustele ligipääsu vahel.

„Mida väiksemasse asulasse kolida, seda põhjalikum peaks olema eeltöö. Väikelinna asemel külaelu eelistades tuleks välja selgitada, milline on valitud kohas internetiühendus, kui tugev on mobiililevi, kuidas on korraldatud talvine teehooldus, kui kaugel on lasteaed ja kool, kuidas toimib huvitegevus, millised on ühistranspordi võimalused ning kui kiiresti jõuab vajadusel arsti juurde,“ soovitab Ossipova.

Seda, et väiksemad linnad ja maapiirkonnad muutuvad Eesti inimeste seas üha populaarsemaks, näitab ka Maa- ja ruumiameti tehingute statistika. Nii osteti 2025. aastal 54% kõigist kodudest väljaspool Tallinna ja Tartut. Coop Panga kodulaenudest on koguni 60% võetud Tallinnast ja Tartust eemal elamiseks.

Töö tegemiseks leidub mitmeid võimalusi

Paljud maale kolimise plaanid takerduvad ka hirmu taha, et maal ei ole tööd. Varem oli see paljude perede jaoks väga oluline küsimus, kuid kaugtöö, hübriidtöö ja väikeettevõtluse levik on olukorda muutnud.

Maale kolija ei pea alati leidma tööd just samast külast või vallast. Oluline on, et sissetulek oleks piisav, stabiilne ja tõendatav. Kui inimene teeb kaugtööd, peab ta läbi mõtlema, kas uues kodus on selleks sobiv internetiühendus ning kas selline töökorraldus talle tegelikult ka sobib.

„Näeme, et paljud inimesed, kes maapiirkonda kodu soetavad, töötavad mõne Tallinna või Tartu kontoriga ettevõtte heaks. Kui inimene on need küsimused enda jaoks läbi mõelnud, siis ei takista teda ka kaugem elukoht,“ sõnab ta.

Vabakutselise või ettevõtjana tegutsedes on eriti tähtis, et sissetulekute ajalugu ja ettevõtte rahaline seis oleksid selged. „Panga jaoks ei ole oluline see, kas inimene teenib tulu linnas või maal, vaid see, kas tema maksudejärgne sissetulek võimaldab laenu teenindada,“ rõhutab Ossipova.

Maale kolimist ei tohiks karta, kuid seda otsust ei tasu teha uisapäisa. Hea ettevalmistus tähendab, et pere teab oma rahalist võimekust, on kontrollinud kinnisvara seisukorda, arvestanud võimaliku renoveerimisvajadusega ja mõelnud läbi igapäevaelu praktilised küsimused. „Peredele võib maale kolimine pakkuda rohkem ruumi, turvalisemat ümbrust, oma aeda ja rahulikumat elurütmi, mis kaaluvad sageli põhjalikuma eeltöö üle,“ lisab ta.