Neljandik kaardiga maksjatest enam plastikkaarti ei telli

Veidi enam kui aasta tagasi lõi Coop Pank klientidele võimaluse loobuda plastkaartidest ning teha kõiki tehinguid ainult virtuaalkaartidega. „Enamik kliente, kes virtuaalkaarti kasutavad, jäävad vanusevahemikku 26-45 aastat. Keskmine virtuaalkaardi omanik on 39-aastane,“ iseloomustab kõige aktiivsemat virtuaalkaardi kasutajate segmenti Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring.

Kasutajate keskmise vanuse statistikat mõjutab Walletite ehk virtuaalrahakottide poolt määratud vanusepiirang, mistõttu kasutavad lapsed teatud vanuseni plastikkaarti. Apple Pay ja Google Pay puhul on see vanusepiir 13 aastat.

Maaringu sõnul on virtuaalkaardi eelistajate osakaal sama nii deebet- kui krediitkaartide puhul ja seda eelistavad sarnaselt nii era- kui ärikliendid.

Virtuaalkaart ei ole sama, mis „plastikkaart telefonis“

Oluline on eristada, et virtuaalkaart ei ole sama, mis telefoni lisatud plastikkaart. Varem tuli tellida füüsiline kaart ja lisada see virtuaalrahakotti, näiteks Apple Walletisse või Google Walletisse. Nüüd saab pank väljastada ka ainult digitaalse kaardi, mille loomine võtab vähem kui minuti, on koheselt kasutamiseks valmis ja pakub harjumuspärase plastkaardiga sama funktsionaalsust. Kõik Eesti pangad seda täna veel ei paku.

Kasutusvõimalused ei erine siiski kuigivõrd plastikkaardist. Virtuaalkaardiga saab tasuda internetiostude ja püsitellimuste eest ning võtta välja sularaha kõigi pankade viipemaksevõimekusega sularahaautomaatidest ning Coopi kaupluse kassast. Kassast saab võtta koos ostutehinguga ning väljavõtmise limiit on 100 eurot korraga. Küll aga annab virtuaalkaart plastikkaardi ees täiendava turvalisuse mõõtme.

Turvalisus ja väiksem mõju keskkonnale

Virtuaalkaardi kasutamine suurendab ka kasutaja kaardiandmete turvalisust, kuna andmetele saab ligi vaid internetipanga, äpi ja nutiseadme Walleti kaudu, mis kõik nõuavad täiendavat autentimist parooli või biomeetriaga. Sellega väheneb oht, et kaardiandmed võiksid langeda kõrvaliste isikute kätte. Kui on kahtlus, et selline asi on juhtunud, tuleb virtuaalkaart kohe sulgeda. Uus on võimalik tellida kohe paari nupuvajutusega. Coop Panga virtuaalkaardid on kuutasuta. Sarnaselt plastkaardile tuleb ka virtuaalkaardile seada limiidid ning pidada silmas, et need vastaksid tegelikule kaardikasutusele. Limiiti saab vajadusel muuta panga äpis või internetipangas.

Maaring annab ka turvalise nipi reisimiseks: „Reisile minnes on mõistlik teha eraldi konto ning tellida selle reisi ajaks virtuaalkaart. Kui näiteks hotellis või autot rentides on vaja anda krediitkaardi andmed, siis virtuaalkaardi andmed sobivad. Hiljem on võimalik virtuaalkaart sulgeda ning see annab täiendava kindluse, et kaardiandmeid ei kuritarvitata.“

Virtuaalkaardiga avaneb kliendil võimalus parema kasutusmugavuse ja paindlikkuse kõrval vähendada oma mõju keskkonnale. Füüsiline pangakaart on valmistatud PVC plastist, mille tootmisel on suur keskkonnamõju. Plastkaardi lühikese eluea ja piiratud taaskasutamisvõimaluste tõttu on see mõju veelgi suurem. Prügilasse ladestades püsib plastkaart seal sadu aastaid. Kuna virtuaalkaardil puudub materjali- ja transpordikulu, aitab iga virtuaalselt kasutatav kaart hoida Eesti keskkonda.