Liigu edasi põhisisu juurde

Kuidas laisk raha enda heaks tööle panna?

Kui paljud meist ootavad juba intresside langust, et laenumaksed taas allapoole tuleksid, siis on ka neid inimesi, kellel on teised ootused. Need on inimesed, kelle vaba raha niisama arvelduskontol ei laiskle, vaid teenib neile arvestatavat tulu. Kuidas oma laisk raha enda kasuks tööle panna, räägib Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juht Moonika Maaring.

Kõige üldisemalt nimetatakse laisaks rahaks seda raha, mida ei kasutata ja mis seisab lihtsalt igaks juhuks tavalisel arvelduskontol. Eestis hoitakse tavalistel arveldusekontodel ligi 15 miljardit eurot – sellest umbes 7 miljardit kuulub ettevõtetele ja 8 miljardit eraisikutele.

Sageli küsivad pangad arvelduskonto omamise eest teenustasu või pakuvad arvelduskontot tasuta, kuid võtavad raha arvelduskontoga seotud pangakaardi või ülekannete eest. Nii võib raha laisklemine tavalisel arvelduskontol maksma minna mitmekümneid eurosid aastas. Selle vältimiseks tuleks võrrelda pankade teenustasusid. Näiteks Coop Pank pakub kõigile kuni 27-aastastele ja alates 55-eluaastast tasuta arveldamist ja pangakaarti, mis ühtlasi toimib ka Coopi kaupluste kliendikaardina – valides Rahnu paketi on tasuta nii makseid kui ka sularaha väljavõtmine Eestis ja Euroopas. Kõigil Coop Panga eraisiku pangakaartidel on peal ka tasuta ostukindlustus.

Pane raha tulu teenima

Kuigi paljud ei tea või sageli sellele ei mõtle, siis nii eraisikutel kui ka ettevõtetel on võimalus oma tavalisel arvelduskontodel olev „laisk raha“ enda jaoks lihtsa vaevaga tööle panna. Eestis tegutsevad pangad, pakuvad enamasti arvelduspakette, mis maksavad arvelduskonto jäägi pealt 0,01% intressi aastas, ent on ka neid, kes maksavad arvelduskonto jäägi pealt 100 korda rohkem ehk arvestatavat 1% intressi aastas. Näiteks kui keskmiselt seisab aastaringi arvelduskontol ligi 5000 eurot, maksab Coop Pank Rändrahnu paketis kliendile arvelduskontole selle eest aasta jooksul kokku ligi 50 eurot.

Kuidas laisk raha enda heaks tööle panna?

Arvelduskonto jäägi pealt intressi teenimise teeb mugavaks see, et inimesel endal ei tule selle tulu teenimiseks mitte midagi teha ja raha on alati kättesaadav ning kasutusvalmis. Pank arvestab arvelduskonto jäägi pealt teenitud intressi päevajäägi alusel ja kannab kord kuus intressid automaatselt samale arvelduskontole.

Vähesed pangad pakuvad sarnast võimalust ka ettevõtetele, mittetulundusühingutele ja kõigile teistele äriühingutele. Coop Pank maksab kõigile oma äriklientidele arvelduskontol seisva raha eest automaatselt 0,5% intressi aastas. Kusjuures intresse hakatakse arvestama juba esimesest eurost – seega ei ole kontojäägi suurus üldse oluline. Need ärikliendid, kes kasutavad lisaks arvelduskontole ka teisi Coop Panga tooteid, võivad teenida arvelduskonto jäägilt ka kuni 2% intressi aastas.

Automaatne kogumine

Kui leitud on kõige soodsam ja kasulikum viis arveldamiseks, tasub järgmiseks vaadata, millised on võimalused oma vabasid vahendeid veelgi tõhusamalt kasvatada. Paljud eraisikud kasutavad suurema tootluse teenimiseks pankade pakutavaid kogumiskontosid, mis on head automatiseeritud lahendused märkamatuks ja passiivseks raha kogumiseks. Coop Pangas saavad eraisikud avada kogumiseks Rahasahtli konto, millel olevale rahale maksab pank aastas 2% lisaks, kuid vajadusel on võimalik seal olev raha ka koheselt kasutusele võtta.

Raha saab Rahasahtlisse intressi teenima suunata nii ühekordsete maksetena kui ka püsikorraldustega, ent kõige populaarsem viis on automatiseeritud mikrokogumine. Mikrokogumine tähendab, et iga koguja saab ise otsustada, kas suunab kindla summa või täissummani ümardatud sendid Rahasahtlisse oma kaardimaksetelt või pangaülekannetelt või mõlemalt korraga. Keskmiselt koguvad Coop Panga kliendid erinevaid kogumislahendusi kombineerides Rahasahtlisse 170 eurot kuus, mis teeb 2040 eurot aastas ja pank maksab selle eest veel 2% lisaks.

Kuidas laisk raha enda heaks tööle panna?

Tulusad hoiused

Need, kes soovivad oma raha veelgi tõhusamalt, ent samas riskivabalt tööle rakendada, saavad avada tähtajalise hoiuse. Tähtajaliste hoiuste populaarsus on viimasel ajal olnud tõusutrendis. Coop Pangas seisab tähtajalisel hoiusel 70% kõigi klientide rahast ja nõudmiseni hoiusel ehk tavalisel arvelduskontol 30%. Üle-eestiliselt on tähtajaliste ja nõudmisteni hoiuste suhe aga kõigest 38/62, nõudmisteni hoiuste ehk laisa raha kasuks. Kusjuures eraisikute tähtajalised hoiused moodustuvad kõigist eraisikute ja ettevõtete tähtajalistest hoiustest 67%.

Tähtajaline hoius on turvaline, sest riiklik Tagatisfond tagab hoiused koos teenitud intressiga kuni 100 000 euro ulatuses igas krediidiasutuses. Tasub ka tähele panna, et hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end sageli kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest kordades suuremaid intresse, ent tuleb arvestada, et need hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja hoiulaenuühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda. 

Tähtajaline hoius on mõeldud kindla summa hoiustamiseks kindlaks tähtajaks, näiteks aastaks. Kuivõrd hoiuste intressid on hakanud taas alanema, on hoiustajatel praegu veel parim aeg avada mõistliku intressiga tähtajalisi hoiuseid vähemalt aastaks. Väga lühikeste perioodide kaupa hoiuseid tehes ja siis neid pikendades on tõenäoline, et pikendamise hetkeks jõuavad hoiuseintressid veelgi langeda ja pikendus tuleb seetõttu teha praegusest juba oluliselt madalamalt intressitasemelt.

Sambad pikaajaliseks kogumiseks

Üks lihtsamaid ja tulemuslikumaid võimalusi raha pikaajaliseks kasvatamiseks on raha kogumine teise ja kolmandasse sambasse. Teise ja kolmanda samba pensionifondide juures tuleb alati tähele panna selle valitsemistasusid, et tasud teenitud tootlust liialt ei kahandaks. Kõige levinum viga, mida inimesed pikaaegse kogumise ja investeerimise puhul teevad on see, et oma vara hoitakse kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis.

Mõistlik on eelistada madalate tasudega indeksfondi. Teise pensionisambasse koguneb raha automaatselt brutopalgast. Alates 1. jaanuarist 2025 saab II sambasse makseid teha tavapärase 2% asemel ka 4% või 6% brutopalgast – selleks saab avalduse esitada juba täna või hiljemalt 2024. aasta novembri lõpuks – ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. Kõigil, kes töötavad, tasub raha koguda ka kolmandasse sambasse.

Ka kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sissemakseid just nii palju, kui keegi ise soovib. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab sinna tehtult sissemaksetelt tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15% inimese aastasest tulumaksustatud bruto sissetulekust, ega ole üle 6000 euro. Kuigi pika perspektiiviga kogudes ei ole soovitatav raha vahepeal kasutusele võtta, on hea teada, et kolmandast sambast saab vajadusel raha ilma piiranguteta igal ajal ka välja võtta.

Jaga

Teised postitused

Mis otsused tasub oma pensionisammastega teha juba täna?

Pension tundub paljudele ebamääraselt kaugel. Oma pensionisambad tasub aga korda teha juba praegu, et sinu tuleviku mina saaks nautida investeerimise edu vilju. Kuidas teha selleks paar lihtsat ja mõistlikku sammu, jagab Coop Panga partner, Tuleva Fondide juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.