10 head kontakti kaaluvad üles kallid veebikursused

Kõige parem investeering võib olla iseendasse ja oma suhtlusvõrgustikku, leiavad ettevõtja ja investor Saara Arulaane ning Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve. Nende sõnul ei pruugi suurimad investeeringud iseendasse üldse raha maksta, kuid need nõuavad ausust, kannatlikkust ja sageli ka teatavat ebamugavust.

„Ma ütleksin, et 10 head kontakti võivad muuta sinu elu rohkem kui ükskõik milline kursus,” märgib ettevõtja ja investor Saara Arulaane. Tema enda kogemus näitab, et suurim hüpe tekib tihti siis, kui ümbritseda end inimestega, kes näevad sinus potentsiaali. Ta toob esile, et kui ei ole võimalik investeerida raha, saab panustada aega ja tähelepanu õigete kontaktide hoidmiseks.

Võrgustike loomine pole Arulaane sõnul ainult juhuslik kokkusattumus või sotsiaalne osavus, vaid sihipärane töö. „Tuleb olla valmis inimestega rääkima, neid kuulama ja ausalt suhtlema. Ja mitte ainult jah-inimestega – sul peavad olema ka need, kes ütlevad sulle otse, kui eksid,“ räägib ta. Ta lisab, et mõnest täiesti juhuslikust vestlusest võivad tekkida suured võimalused.

Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve toob välja, et loomupoolse introverdina on ta õppinud oma suhtlusoskusi arendama. „Väga palju aitas Ameerikasse kolimine. Seal mul lihtsalt ei olnud muud varianti – small-talk on põhimõtteliselt osa kõigi veregrupist ning ma lihtsalt pidin sellega kohanema ja harjuma,“ toob Parve välja. Eestisse tagasi kolides tuli tal aga taas kohaneda, kuna USAst tuttav suhtlemisstiil siin nii hästi ei tööta. Elus edasi liikumiseks on mugavusstoonist välja astumine tema sõnul vajalik.

Suhtlusoskus trumpab tehnilisi teadmisi

Nii Arulaane kui ka Parve on veendunud, et tugevad suhtlemisoskused võivad tööle saamisel saada suuremaks kaalukeeleks kui tehnilised oskused. „Kui inimene ei suuda oma mõtteid arusaadavalt edastada, ei aita ka parim haridus teda meeskonna või kliendi ees,“ räägib Arulaane.

Parve lisab, et juhina mõistab ta, kui oluline on töötada inimestega, kes oskavad suhelda ja inspireerida, mitte ainult tehniliselt hästi oma tööd teha. „Oskuseid saab õppida, aga suhtumine, viisakus, empaatia – need on vundament, mis määravad, kas inimene sobib meeskonda ja kasvab edasi.“

Haridus kujundab nii oskusi kui ka mõtteviisi

Kui eesmärk on leida endale tasuv töö, siis tasub vaadata ülikooli ja reaalteadustega seotud erialade poole, kuna meditsiini või inseneeriat internetist ei õpi, soovitab Arulaane.

Seejuures ei pea tingimata omandama haridust tingimata südamelähedases valdkonnas. Tema ise otsustas minna ülikooli õppima arstiks pragmaatilisel põhjusel teenida kõrgemat palka. „Kui ma oleks läinud oma südamekutse järgi, siis oleks ma õppinud filosoofiat või semiootikat.”

Parve sõnul on ülikoolis hea õppida ka kriitilist mõtlemist. „Mitte ainult fakte, vaid ka seda, kuidas infot hinnata, sünteesida ja küsida. See on oskus, mis on tänapäeval isegi tähtsam kui teadmised ise,” lisab ta.

Karjäärimuutuseks pole aga alati vaja minna ülikooli, et omandada uut diplomit. Parve soovitab enne suuri samme vaadata enda ümber. „Räägi oma juhiga. Vaata, kas saad oma ettevõttes proovida midagi uut. Me ei pea alati ümber õppima – vahel piisab suunamuutusest samas valdkonnas.“

Samuti tuleks enne õppima asumist saada aru, mida täpsemalt õppida ja miks. „Väga paljud inimesed tunnevad vajadust muutuse järele, aga ei ole lõpuni mõtestanud, mis see muutus on,” ütleb ta. “Sel juhul pole mõtet kohe ülikooli suunduda – kõigepealt tuleb teha selgeks suund.”

Lisaks on tasuta õppematerjale rohkem kui kunagi varem. YouTube, raamatukogud, veebiloengud jne.

Omal käel ennast arendades tasub lugeda ka raamatuid. Näiteks on Parve ja Arulaane endi arengule aidanud palju kaasa James Cleari „Aatomharjumused”, mis on lihtne, praktiline ja inspireeriv ülevaade sellest, kuidas väikestest sammudest saavad suured muutused. Samuti soovitavad nad suhtlusoskuste arendamiseks lugeda Dale Carnegie’i „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”, mis on sotsiaalsete oskuste kullavaramu ning endiselt päevakohane.

Kuula lähemalt taskuhäälingust „Lihtsalt rahast“!