Frank Ervin: „Purjelauasport nõuab nii head füüsist kui ka taktikalist mõtlemist ja analüüsioskust“

15-aastaselt maailmameistriks tulnud purjelaudur Frank Ervin on üks nendest Coop Panga klientidest, kes meid igapäevaselt inspireerib. Frank rääkis meile, milline on ideaalne ilm purjetamiseks ning kuidas ta ühendab spordi ja koolitöö.

Millal ja kuidas alustasid purjelauaspordiga?
Esimene kokkupuude purjetamisega oli aastal 2010 Surfilaagris Roostal, kui isa mu laua peale pani. Sel ajal veel Pirital lastele suvelaagreid või treeninguid ei olnud nagu täna ja edasine harjutamine kulges rahulikus tempos. Tänase võistlusklassi ehk Formulaga hakkasin sõitma 4 aastat hiljem.

Võitsid eelmisel aastal Portugalis toimunud täiskasvanute maailmameistrivõistlusel Formula Lightweight arvestuses esikoha. Millised on Sinu sportlikud eesmärgid?
See võit oli kindlasti väga äge kogemus, sest sellise seltskonna ja lausa profisportlastega koos võistelda on ikka hoopis teine tase. Kuna see oli mu teine suurvõistlus, siis sellist tulemust kindlasti isegi ei lootnud. Aga seda kihvtim see võit oli. Mu eesmärgiks on läbi treenimise ennast arendada ja hakata järjest rohkem maailmatasemel võistlema. Purjelauasport nõuab nii head füüsist kui ka taktikalist mõtlemist ja analüüsioskust. Kindlasti pead oskama lugeda loodust ehk mere ja tuule tunnetamine ning ka hoovustega arvestamine ookeanis on olulised. Seetõttu üritame alati välisvõistlustele paar päeva varem kohale minna, et akvatooriumiga tutvuda. Kogemused on sellel alal kindlasti väga olulised - mida rohkem veetunde, seda parem.

Kui suur on konkurents sellel alal?
Kuna purjelaua klasse on palju, siis võib öelda, et Formula lauaklassis konkurents hetkel väga suur ei ole. Oma mõju on ilmselt ka sellel, et Formula asemel valiti olümpiaalaks teine klass ja ka meil liikusid paljud noored just sinna. Lootus on, et ühel päeval valitakse sinna siiski Formula ja siis tõuseb kindlasti kohe ka populaarsus ja konkurents. Olümpiamängud oleks kindlasti väga hea eesmärk, aga selle pärast ma oma klassi vahetama ei hakanud ja ei ole ka tulevikus plaanis. Mulle meeldib Formula ja perspektiivina on sealt võimalus edasi minna Foili peale. See on kõige uuem, kiirem ja alles paar aastat vana klass, aga paljud Formula sõitjad liiguvad sinna edasi. Teine distsipliin, millega järjest enam tegelen, on Slaalom. Kuna seda olen saanud vähem harjutada, siis heade tulemusteni tuleb veel kogemusi koguda.

Spordiga käivad tihti kaasas ka vigastused. Millised on vigastused purjetamises?
Meie alal esineb vigastusi väga harva. Minu tõsiseim vigastus, mis on otseselt seotud purjelauasõiduga, on hüppeliigese põrutus. Võistlussituatsioonis on muidugi võimalused erinevateks vigastusteks suuremad. Kui ikka 10-20 purjelauda korraga ühte märki üritavad võtta ehk ümber sama märgi keerata, siis võib seal kitsaks minna ja olenevalt kokkupõrgete tugevusest ka vigastusi tulla. Samas on enamus sportlasi reeglitest teadlikud ja ei taha endale ega teistele vigastusi või varustusele kahju tekitada. Merele minnes peab mõtlema sellele, et ka varustusega võib midagi juhtuda, aga kaldale on vaja ikka jõuda. Ei ole mõistlik minna treenima üksi kaugele merele ja veel kedagi sellest teavitamata. Kui ikka soov on suur ja kaaslast ei leia, siis telefon veekindla kotiga kaasa ja päästevest selga. Formula laud on õnneks selline, mis kannab ka suurt meest, seega isegi kui purjega midagi juhtub, on parveke olemas ja saab rahulikumalt abi oodata.

Milline on olnud kõige ekstreemsem olukord või ilmastik, kui oled olnud merel?
Eredamalt on meelde jäänud üks Rohukülas merelkäik, kui tuule tugevus oli 17 m/s. Ma ei olnud siis veel nii kogenud, tuul oli minu jaoks väga tugev ja kohati oli ikka tunne päris hull. Aga olen õppinud, et kui hindad olusid valesti või olud muutuvad, siis ei tohi pead kaotada. Ühel esimestest Aegna maratonidest, olin siis vist 8-aastane, oli tagasitulek päris raske, aga võistlustel on õnneks kaatrid alati olemas ja abiks.

Milline on ideaalne ilm purjelauasõiduks?
Ideaalne ilm on siis, kui on piisavalt tuult, umbes 5 m/s kuni 15 m/s ja õhutemperatuur selline, et saab sõita ilma kalipsota ehk nii 30 kraadi. Kuna aga vastavalt õhutemperatuurile saab valida sobiva paksuse või varruka pikkusega kalipso ja jalad väga palju vees ei pea olema, siis on juba sobiv sõita 10 kraadise vee ja õhuga. Sel aastal avasin koduse navigatsioonihooaja 28. märtsil Pirital.

Millistes riikides oled võistlemas käinud?
Esimesed aastad võistlesin põhiliselt Eestis, aga möödunud aastast hakkasin ka välismaal võistlustel käima. Senised riigid on olnud Portugal, Läti, Leedu ja Poola. Septembris ootavad ees noorte maailmameistrivõistlused Kreekas. Siis tuleb purjetamisest väike paus ja talvel peaksin hakkama ennast laagrites, kas Egiptuses või Hispaanias, taas uueks hooajaks ette valmistama.

Milline on Sinu lemmik rand Eestis?
Minu lemmikrand Eestis on kodune Pirita rand. Õige tuule suunaga on väga mõnus sõita ka Laulasmaal ja Rohukülas.

Mida soovitad algajatele, kes sooviksid alustada purjelauasõiduga?
Tuleb leida hea koolitaja, sest üksi õppida on üsna keeruline. Purjelauasõidu selgeks õppimine sellisel tasemel, et saaks mõnusalt mööda vett kihutada, võib võtta kuid, kui mitte aastaid. Seega tuleb olla järjepidev. Nagu enamik aladel, peab olema kindel soov ja tahe areneda ning ei tohi mõne ebaõnnestunud trenni järel püssi põõsasse visata.

Kuidas ühendad spordi ja koolitöö?
Kuna kodune põhihooaeg on suvel, siis saan sel ajal suuresti spordile pühenduda. Välisvõitlused on loomulikult aastaringselt ja selleks, et saaksin kooli ajal võistlustel või treeninglaagrites käia, tuleb hästi õppida. Nii võimaldavad ka õpetajad koolist puudumist. Talvel käin samuti pea iga päev trennis, et ennast vormis hoida ja suveks ette valmistada, aga need treeningud ei võta nii palju aega, et see koolitööd segaks.

Kas lisaks koolile ja spordile vaba aega ka jääb? Mida siis meeldib teha?
Kui vaba aega on, siis käin sõpradel külas, kinos ja veedan aktiivselt aega. Aeg-ajalt aitan vanematel ka väiksema õega tegeleda. Talvel meeldib lumelauaga sõita. Suvel veedan palju aega Pirita surfiklubis, kus käime treeningkaaslastega ujumas, mängime palli, pinksi, viime läbi SUPi koolitusi ja aitame klubis toimetada.

Kui ka Sina soovid tulla Coop Panga kliendiks, siis meiega liituda saad siin.