Kõik lapse jõulukingid ei pea mahtuma kingikotti

Lastele kingituste tegemine pakub rõõmu ka täiskasvanutele. Tahame näha nende elevust kingipakke avades ja täita nende soove, vahel ehk ka kompenseerida seda, millest ise lapsena puudust tundsime. Nii võib aga juhtuda, et kingitusi koguneb rohkem, kui laps tegelikult vajab. Seetõttu tasub mõelda, kas ehk tänavu osta üks kingitus vähem ja panna ülejäänud raha kasvama? Nii saab pakkuda lapsele rõõmu praegu, aga teha talle ka kingitus, mille väärtusest ta saab aru alles aastate pärast.

Allahindluspühad saab ka enda kasuks pöörata

November märgib kaupmeestele kõikjal maailmas aasta suurima tarbimise algust, mistõttu reklaamidest, mis täiskasvanute kõrval on üha sagedamini suunatud ka lastele ja teismelistele, on võimatu mööda vaadata. Seetõttu tasub ostupühade aega kasutada ka selleks, et lastega rahast ja kogumisest rääkida.

Sama tähtis on aga ka täiskasvanutel endil ostud läbi mõelda. Näiteks kui e-pood ahvatleb 40% allahindlusega, siis ei tasu unustada, et ostu tegemata jättes oled säästnud hoopis 100%. Kui oled aga nagunii plaaninud osta 100-eurose kingituse ja saad selle sooduspakkumisega 60 euro eest, siis kanna ülejäänud 40 eurot kohe enda või lapse kogumiskontole. Nii oled päriselt selle raha säästnud.

Emotsiooniostude vältimiseks tasub pidada nimekirja vajalikest asjadest ja kasutada 24 tunni reeglit: kui midagi väga soovid, oota ostuga järgmise päevani. Siis võib selguda, et tegelikult polegi seda nii väga vaja. Sama põhimõtet tasub õpetada ka lastele. Iga ostusoovi puhul võiks mõelda, kas seda asja on päriselt vaja või lihtsalt tahetakse. See ei tähenda, et laps ei võiks endale midagi niisama soovida, kuid oluline on õppida aru saama, et kõiki soove ei pea kohe täitma.

Lapse unistuste täitumisele saab kaasa aidata kogu pere

Selle asemel et osta lapsele veel üks mänguasi, mis veidi aja pärast mänguasjakasti põhja seisma jääb, võib vähemalt osa kingirahast panna kasvama mõne pikaajalisema tulevikueesmärgi jaoks.

Selleks võib olla näiteks õpingutega alustamine, juhilubade tegemine, esimese iseseisva elu kulude katmine või mõni muu suurem ja päriselt kasulik eesmärk. Väiksemate laste puhul võib koguda ka näiteks uue jalgratta või mõne muu suurema unistuse täitmiseks.

Sellesse saavad panustada ka onud-tädid ja vanaemad-vanaisad, kes tahavad lapsele jõuludeks või sünnipäevaks või ka niisama külla tulles midagi kinkida. Kui kogu pere panustab kasvõi väikeste summadega lapse tuleviku jaoks, saavad eesmärgid veelgi kiiremini täidetud.

Summad ei pea sugugi suured olema. Kui panna lapse jaoks iga kuu kõrvale 20 eurot, koguneb kümne aastaga 2400 eurot ja intressiga veelgi rohkem. See võib olla abiks juhilubade tegemisel, õpingutega alustamisel või esimese kodu sissemakse kogumisel, iseäranis siis, kui kogumisega on alustatud varakult ja aastate jooksul panustavad ka teised pereliikmed.

Coop Panga kogumise tootejuht Bret Metsküla.

Raha kogumist tasub lapsele ka näidata

Raha kõrvale panemisest üksi aga ei piisa, kui tahame, et laps sellest midagi õpiks. Kindlasti tasub ka laps ise kogumisse kaasata ning talle regulaarselt näidata, kui palju raha on juba kogunenud ja kui palju on eesmärgist veel puudu.

Väiksemate lastega võib alustada lihtsatest asjadest. Kui laps soovib uut jalgratast, saab koos vaadata, kui palju see maksab ja kui kaua tuleks selle ostmiseks raha koguda. Esialgu võib selleks kasutada ka tavalist hoiupõrsast, kuhu laps saab ise münte panna. Nii näeb ta oma silmaga, kuidas väikestest summadest lõpuks suurem summa kokku tuleb.

Vanemate lastega saab rääkida juba sellest, kuidas pangas raha kogumine toimib ja mis on intress. Näiteks võib selgitada, miks lapse kogumiskontol on nüüd rohkem raha kui mõni kuu tagasi. Teismelistega võiks arutada, kuidas reklaamid ja sooduspakkumised ostuotsuseid mõjutavad. Kas 50% allahindlusega ostetud asi on ikka soodne, kui seda tegelikult vaja ei olnud?

Kõige selle juures on oluline ka lapsevanema enda eeskuju. Kui õpetame lapsele, et kõiki asju ei pea kohe ostma, aga ise iga sooduskampaania ajal uute ostudega koju tuleme, on lapsel sellest keeruline aru saada. Seepärast võiksime ka ise oma ostuotsuseid lastele selgitada ning rääkida, mille jaoks pere raha kogub ja miks mõnest ostust vahel loobutakse.

Võimalusi kogumiseks on palju

Lapse tuleviku jaoks saab Coop Pangas koguda näiteks lastehoiuse või Rahasahtli kogumiskonto abil. Lastehoius sobib pikaajaliseks kogumiseks, sest raha saab enne 18. eluaastat välja võtta kolmel korral – 7-, 10- ja 15-aastaseks saamise kuul. Kuna raha ei saa igal ajal lihtsasti välja võtta, on ahvatlus raha millegi muu jaoks ära kulutada väiksem. Nii võib lapse 18. sünnipäevaks olla koos suurem summa näiteks õpingute või kodu sissemakse jaoks.

Paindlikumaks kogumiseks sobib Rahasahtel, kuhu saab raha kanda nii ühekordselt kui ka regulaarselt ning mõne lahenduse puhul automaatselt iga kaardimaksega. Väikeste summade mõju ei pruugi märgata kohe, kuid kuude ja aastate jooksul võivad neist kasvada päris arvestatavad säästud. Rahasahtlist saab raha ilma teenustasuta välja võtta järgmisel päeval. Nii on kogumine paindlik, aga samas veidi distsiplineeriv, aidates vältida emotsioonioste.

Jõulude ajal ei pea kingitustest loobuma, kuid tasub mõelda, kas kõike soovitut on päriselt vaja. Osa kingirahast võiks hoopis lapse tuleviku jaoks kõrvale panna ja kasutada võimalust temaga rahast rääkida. Kõik kingitused ei pea tulema kohe ja käegakatsutavas kingikotis. Mõne kingituse väärtusest võib laps alles tulevikus aru saada.